Riigi üldine haridusstrateegia ja selle peaeesmärgid

Valitsus kiitis 2020. aasta oktoobri lõpus heaks haridus- ja noortevaldkonna arengukava eelnõud aastateks 2021‒2035 ja saatis need arutamiseks Riigikogule. Pärast arutelu Riigikogus kinnitab valitsus arengukava lõplikult. Uus haridusvaldkonna arengukava on kehtiva Eesti elukestva õppe strateegia 2020 jätkustrateegia, milles seatakse hariduse sihid järgmiseks 15 aastaks. Arengukava olulised märksõnad on elukestev õpe ja paindlikud õpiteed, valikurohked ja kättesaadavad õpivõimalused ning mitmekesised õpikeskkonnad.  Olulisel kohal on õpetaja, kes on tulevikus üha enam toetaja ennastjuhtiva õppija kujunemisel. Tulenevalt kiiretest muutustest tööturul peab haridussüsteem aastal 2035 toetama igas vanuses inimeste kiiret ümber- ja täiendusõpet ning pakkuma õpet, mis vastab tööturu vajadustele.

Eesti elukestva õppe strateegia 2020 

Eesti elukestva õppe strateegia 2020 (vastu võetud valitsuse poolt 2014. a) suunab haridusvaldkonna tähtsamaid arenguid. Strateegia alusel tehakse riigi hariduseelarve valikud aastatel 2014-2020 ja selle põhjal töötatakse välja vajalike strateegiliste eesmärkide saavutamist toetavad programmid.

Elukestva õppe strateegial on oluline roll konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ üldiste eesmärkide saavutamisel. Strateegia käsitleb  kõige olulisemaid elukestva õppe toimimise kitsaskohti

Visioon ja strateegilised eesmärgid aastaks 2020

Visioon 2020: Õppimine on eluviis. Märkame arenguvõimalusi ja otsime nutikaid lahendusi. 

Viis strateegilist eesmärki:

1. Muutunud õpikäsitus. Iga õppija individuaalset ja sotsiaalset arengut toetav, õpioskusi, loovust ja ettevõtlikkust arendav õpikäsitus on rakendatud kõigil haridustasemetel ja -liikides.
2. Pädevad ja motiveeritud õpetajad ning koolijuhid. Õpetaja/õppejõu ja koolijuhi töö hindamine ja tasustamine on vastavuses nendele ametikohtadele esitatavate nõuete ja töö tulemuslikkusega.
3. Elukestva õppe võimaluste ja töömaailma vajaduste vastavus. Kvaliteetsed, paindlikud ja mitmekesiste valikutega ning tööturu arenguvajadusi arvestavad õppimisvõimalused ja karjääriteenused on suurendanud erialase kvalifikatsiooniga inimeste arvu erinevates vanuserühmades ja Eesti eri regioonides.
4. Digipööre elukestvas õppes. Õppimisel ja õpetamisel rakendatakse kaasaegset digitehnoloogiat otstarbekamalt ja tulemuslikumalt, paranenud on kogu elanikkonna digioskused ning tagatud on ligipääs uue põlvkonna digitaristule.
5. Võrdsed võimalused elukestvaks õppeks ja õppes osaluse kasv. Kõigile on loodud võrdsed võimalused elukestvaks õppeks.

Strateegiat rakendatakse järgmiste programmide abil:

• üldharidusprogramm
• kutseharidusprogramm;
• kõrgharidusprogramm;
• täiskasvanuhariduse programm;
• õpetajate ja koolijuhtide koolituse programm;
• õppevara programm;
• õppe- ja karjäärinõustamise programm;
•  tööturu ja õppe tihedama seostamise programm;
• koolivõrgu programm.

Strateegia rakendamist koordineerib Haridus- ja Teadusministeerium (HTM) ja selle elluviimisse panustavad teised ministeeriumid, kohalikud omavalitsused kooli pidajatena, tööandjate ja töövõtjate esindusorganisatsioonid, kutse- ja erialaliidud, õppijad, õpetajad, õppeasutuste juhid jne. Haridus- ja Teadusministeerium on koostanud rakendusplaani, mis sisaldab indikaatoreid, eelarvet ja vastutajaid aastati. Rakendusplaanis täpsustatakse ka iga strateegilise eesmärgiga seotud olulisemad tegevused viitega programmile, mille kaudu neid tegevusi juhitakse (sh planeerimine, elluviimine, aruandlus jne). Rakendusplaani uuendatakse igal aastal riigieelarve strateegia koostamise käigus.

Haridusreformi protsess: strateegiline planeerimine aastateks 2021-2035 

Haridus- ja Teadusministeerium valmistab ette haridus-, teadus-, noorte- ja keelevaldkonna järgmise perioodi (2021–2035) strateegiaid.

HTMi haldusala arengukavade perioodid lõpevad aastal 2020 ja pikaajaline strateegiline planeerimine aastateks 2021–2035 on alanud. Planeerimisprotsess jõuab lõpule ajaks, kui kehtivate arengukavade (Elukestva õppe strateegia 2020, Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014–2020 „Teadmistepõhine Eesti“, Eesti noortevaldkonna arengukava 2014–2020 ning pikendatud kehtivusega keelevaldkonna arengukava) periood lõpeb.

Uus haridusstrateegia keskendub haridussüsteemi terviklikule arendamisele ja pöörab suuremat tähelepanu oskuste arendamisele, et rakendada Eesti kõrgetasemelist haridust paremini inimeste, ühiskonna ja majanduse hüvanguks.

Eesti hariduse ja oskuste sihid aastaks 2035

Üldeesmärk: Eesti inimestel on teadmised, oskused ja hoiakud, mis võimaldavad teostada end isiklikus elus, töös ja ühiskonnas ning toetavad Eesti elu edendamist ja üleilmset säästvat arengut. 

Strateegiline eesmärk 1: Õpivõimalused on valikurohked ja kättesaadavad ning haridussüsteem võimaldab sujuvat liikumist haridustasemete ja -liikide vahel.

Strateegiline eesmärk 2: Õpe on õppijakeskne ja tulevikku vaatav ning õpetajate järelkasv on tagatud.

Strateegiline eesmärk 3: Õpivõimalused vastavad ühiskonna ja tööturu arenguvajadustele. [[{"fid":"1678","view_mode":"default","fields":{"format":"default","alignment":"left","field_file_image_alt_text[en][0][value]":"Haridusstrateegia 2035 protsess","field_file_image_title_text[en][0][value]":"Haridusstrateegia 2035 protsess","field_caption[en][0][value]":""},"type":"media","field_deltas":{"4":{"format":"default","alignment":"left","field_file_image_alt_text[en][0][value]":"Haridusstrateegia 2035 protsess","field_file_image_title_text[en][0][value]":"Haridusstrateegia 2035 protsess","field_caption[en][0][value]":""}},"link_text":null,"attributes":{"alt":"Haridusstrateegia 2035 protsess","title":"Haridusstrateegia 2035 protsess","style":"height: 172px; width: 600px; float: left;","class":"media-element file-default media-wysiwyg-align-left","data-delta":"4"}}]]

Strateegiaprotsess algas eelanalüüsi ja visioonidokumentide koostamisega. Ministeerium kutsus 2018. aasta kevadel kokku ekspertrühmad, kes koostasid haridus-, teadus-, noorte- ja keelevaldkonna visioonidokumendid aastateks 2021–2035. Ekspertrühmad keskendusid kolmele teemale:

1. väärtused ja vastutus;
2. heaolu ja sidusus ning
3. konkurentsivõime 

Visioonidokumendid olid sisendiks strateegia töörühmadele.

Lisaks ekspertrühmade visioonidokumentidele koguti arvukalt hariduse, teaduse, noorte ja keelevaldkonna edendamise ettepanekuid erialakonverentsidel jm üritustel ideekorje vormis.

Täpsemate strateegiliste eesmärkide ja mõõdikute sõnastamiseks ning tegevuste kokkuleppimiseks on haridusstrateegia edasiarendamiseks moodustatud kolm töörühma kolmes strateegilises suunas:

1. haridussüsteem
2. oskuste poliitika ja 
3. õppimine ja õpetamine

Töörühmad on kaardistanud praeguse olukorra tugevused ja arendusvajadused. Järgmises etapis lepitakse kokku strateegilised eesmärgid, sihid ja mõõdikud, töötatakse välja tegevused eesmärkide saavutamiseks, tehakse meetmete eelhindamine ja koostatakse haridusstrateegia lõpptekst.

Programmid strateegias kavandatud meetmete rakendamiseks töötatakse välja 2020. aastal.

Huvirühmi ja avalikkust kaasatakse strateegia väljatöötamisse põhjaliku (e-)konsultatsiooni käigus.

Strateegia väljatöötamine edeneb samas ajakavas teiste Eesti oluliste strateegilise planeerimise protsessidega, nt Eesti 2035-ga (Eesti pikaajaline reformikava, mis on ka järgmise perioodi EL tõukefondide kavandamise aluseks).