Eestis on loodud mitmeid stipendiumiprogramme nii eesti üliõpilastele õppimiseks välismaal kui ka välisüliõpilastele Eestisse õppima tulemiseks. Samuti on üliõpilastel võimalus osaleda Euroopa Liidus programmides ja Põhja- ja Baltimaade programmis Nordplus. Euroopa Liidu programmidel ja tõukefondide rahastusvõimalustel on mobiilsuse ja rahvusvahelistumise toetamisel väga suur tähtsus.
Riiklikult on loodud mitmeid stipendiumiskeeme, mis toetavad välisriikide üliõpilaste, teadlaste ja õppejõudude õppe- ja teadustöö tegemist Eestis. Üliõpilastele pakutakse stipendiume tasemeõppeks, osaliseks õppeks või suvekoolis õppimiseks, teadlastele ja õppejõududele lühi- või pikaajalisteks visiitideks ja järeldoktorantuuriks. Osa meetmetest on suunatud spetsiifiliselt eesti keele ja kultuuri õpingutest huvitatutele, väliseestlastele või hõimurahvastele.
Üliõpilaste mobiilsus
Stipendiumid Eesti kõrgkoolide üliõpilastele õppimiseks välismaal
Erasmus+ programm
Programm võimaldab üliõpilastel minna vahetusõpingutele- või praktikale Euroopasse või ka üle maailma. Osaleda saavad üliõpilased igas vanuses ja igas kõrgharidusastmes kokku kuni 12 kuud, kusjuures selle aja sisse võib mahtuda ka mitu erineva pikkusega õpirännet. Võimalus õpirändes osalemiseks on tagatud igale Eesti üliõpilasele. Üliõpilaste õpirände kestvus on 2-12 kuud. Doktorandidel on võimalus ka lühiajaliseks õpirändeks kestusega 5-30päeva. Välispraktika kestus on 2-12 kuud, sh vilistlastele. Põimitud õpiränne võib kesta 5-60 päeva.
Lisainfo Erasmus+ ja Solidaarsuskorpuse Agentuurist.
Kristjan Jaagu stipendiumiprogramm
Haridus- ja Teadusministeeriumi ja Sihtasutus Archimedese koostöös algatatud riiklik stipendiumiprogramm, mille eesmärk on toetada Eesti kõrgkoolide magistri- ja doktoriõppe üliõpilaste õpinguid välisülikoolide juures ning magistri- ja doktoriõppe üliõpilaste (ning õppejõudude) õppe- ja teadustööga seotud välislähetusi.
Noore õpetlase stipendiumiprogramm
Eraettevõtjate, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Sihtasutus Archimedese koostöös loodud stipendiumiprogramm, mille eesmärk on toetada andekaid Eesti keskkoolilõpetajaid bakalaureusekraadi omandamisel tunnustatud välisülikoolides.
DoRa Pluss
Programm võimaldab noorteadlastele ja magistrantidele lühiajalist õppe- või teadustööga seotud õpirännet (osalemine erialastel konverentsidel, seminaridel, kursustel või muus erialases tegevuses).
Nordplus kõrgharidusprogramm
Programmist toetatakse bakalaureuse- ja magistriõppe üliõpilaste 1-12 kuud kestvaid õpinguid või praktikat, samuti on võimalik osaleda lühiajalistes õpirändeprojektides kestusega 5 päeva kuni 1 kuu.
Euroopa Ülikooli Instituudi stipendium
2005. aastal ühines Eesti Euroopa Ülikool-Instituudi (European University Institute) asutamise konventsiooniga. Instituut on Itaalias Firenzes asuv doktori- ja järeldoktori õppele orienteeritud akadeemiline asutus, mis keskendub Euroopa-uuringutele õigus-, majandus- ja sotsiaalteadustes ning politoloogias ja ajaloos. Eestile on eraldatud kuni 4 doktorandikohta. Lisainfo Haridus- ja Noorteametist.
Stipendiumid väliseestlastele ja välismaalastele õppimiseks Eestis
DoRa Pluss
Programm toetab Eesti kõrgkoolides täiskoormusega õppivaid välismagistrante ja -doktorante, Eestis lühiajaliselt viibivaid külalisdoktorante ning korraldatakse eelkõige välisüliõpilastele suunatud erialaseid lühiajalisi ja intensiivkursusi Eesti kõrgkoolide juures.
Stipendiumiprogramm väliseestlaste õpingute toetamiseks Eestis
Stipendiumiprogrammi eesmärgiks on toetada väliseestlaste õpinguid Eesti kõrgkoolides ja kutseõppeasutustes. Eraldi toetatakse väliseestlaste eesti keele õpet.
Lisainfo Haridus- ja Noorteametist.
Hõimurahvaste keelte ja kultuuride toetus 2021-2027. V hõimurahvaste programm
Programmist toetatakse hõimurahvaste (soome-ugri ja samojeedi) keelte ja kultuuride arendamist teadus-, kultuuri- ja haridustegevuse kaudu ning soodustatakse hõimurahvaste omavahelisi kontakte ja koostööd. Muu hulgas on programmis loodud võimalusi välisüliõpilaste kaasamiseks õppe- ja teadustöösse.
Riiklik stipendiumiprogramm välisriikide üliõpilastele, teadlastele ja õppejõududele
Stipendiumiskeem, mis tugineb osaliselt Haridus- ja teadusvaldkonna välislepingutel ning pakub üliõpilastele stipendiume tasemeõppeks, vahetusõppeks ja suvekoolides osalemiseks.
Eesti keele ja kultuuri akadeemilise välisõppe programmi stipendiumid
Programm annab välja stipendiumit Estophilus, mille eesmärk on rahastada välisriikide kõrgkoolide viimase õppeaasta bakalaureuseõppe üliõpilaste, magistrantide, doktorantide ning doktorikraadiga uurijate akadeemilist Eesti-ainelist uurimistööd ühe- kuni viiekuulise Eestis viibimise jooksul. Samuti toetatakse välisriikide kõrgkoolide kesktaseme ja edasijõudnute eesti keele õppurite eesti keele ja kultuuri suve- ja talvekursustel osalemist.
Välisministeeriumi stipendiumid
Välisministeerium pakub arengukoostöö vahenditest magistri- ja doktoriõppe stipendiume Eestile prioriteetsete arengukoostöö riikide kodanikele. Stipendiumitaotluse peavad projekti korras esitama ülikoolid, st üliõpilased ei taotle toetust otse. Lisainfo Haridus- ja Noorteametist.
Õppejõudude mobiilsus
Stipendiumid Eesti õppejõududele ja teadlastele
Erasmus+ programm
Õpirändeprojektid võimaldavad õppejõudududel ja teistele kõrgkooli töötajatel omandada uusi erialaseid teadmisi ja oskusi rahvusvahelises keskkonnas ning oma teadmisi edasi anda. Õpirändeprojekti kestus on 2 päeva - 2 kuud. Lisainformatsioon Erasmus+ ja Solidaarskuskorpuse Agentuurist.
Kristjan Jaagu stipendiumiprogramm
Programmiga toetatakse kuni 35-aastaste õppejõudude ja teadustöötajate õppetööga seotud välislähetusi (3−30 päeva).
DoRa Pluss
Programm võimaldab noorteadlastele ja magistrantidele lühiajalist õppe- või teadustööga seotud õpirännet (osalemine erialastel konverentsidel, seminaridel, kursustel või muus erialases tegevuses).
Nordplus kõrgharidusprogramm
Toetatakse õppejõudude mobiilsust, et õpetada, juhendada üliõpilasi, töötada välja õppematerjale või arendada koostööd praktikaorganisatsioonide ja tööturuga. Minimaalne lähetuse pikkus on 8 töötundi.
Mobilitas Pluss
Programm pakub tagasipöörduva teadlase toetust välisriigis järeldoktorantuuri läbinud (või võrreldaval tasemel teadustööd teinud) ja Eestisse tuleva teadlase uurimisprojekti täitmiseks. Ka toetatakse Eestis teadus- ja arendusasutuses töötava teadlase osalemist välisriikides toimuvates erialastes koolitustes ja täiendusõppes.
EMP/Norra stipendiumiprogramm
Õpirändeprojektid toetavad Eesti ja EMP riikide kõrgkoolide töötajate kahepoolset õpirännet. Õpirände üldine eesmärk on toetada kõrgkooli töötajate ametialast arengut, mis peab olema kooskõlas kõrgkooli rahvusvahelistumise strateegia ja arengukavaga. Programm pakub kõrgkoolide õppejõududele võimaluse lähetuseks partnerkõrgkooli õpetama ning koolitumiseks.
Täiendavad meetmed
Lisaks on õppejõududel võimalik osaleda Erasmus+ ja Nordplus kõrghariduse programmi õpirändes ning Eesti-Norra teaduskoostöö programmis. Lisaks toetab Haridus- ja Teadusministeerium Eesti keele ja kultuuri akadeemilise välisõppe programmi kaudu eesti keele ja kultuuri õpet välisriikide ülikoolides ja üldhariduskoolides, lähetades sinna eesti keele ja kultuuri lektoreid ja õpetajaid. Ka lähetatakse eesti keele ja kultuuri lektoreid välisülikoolidesse külalisloenguid lugema. Lisainfo Haridus- ja Noorteametist.
Stipendiumid välisriikide õppejõududele ja teadlastele
Mobilitas Pluss
Programm pakub tagasipöörduva teadlase toetust välisriigis järeldoktorantuuri läbinud (või võrreldaval tasemel teadustööd teinud) ja Eestisse tuleva teadlase uurimisprojekti täitmiseks. Ka toetatakse välisriigist Eestisse tulevate teadlaste järeldoktorantuuri ning eraldi toetus on olemas välistippteadlaste uurimisprojektide läbi viimiseks.
DoRa Pluss
Programm võimaldab Eesti kõrgkoolide noorteadlastele ja magistrantidele lühiajalist õppe- või teadustööga seotud õpirännet välisriikides (osalemine erialastel konverentsidel, seminaridel, kursustel või muus erialases tegevuses).
EMP/Norra stipendiumiprogramm
Õpirändeprojektid toetavad Eesti ja EMP riikide kõrgkoolide töötajate kahepoolset õpirännet. Programm pakub nii Eesti kui ka EMP/Norra kõrgkoolide õppejõududele võimaluse lähetuseks partnerkõrgkooli juurde õpetama.
Riiklik stipendiumiprogramm välisriikide üliõpilastele, teadlastele ja õppejõududele
Stipendiumiskeem, mis tugineb osaliselt Haridus- ja teadusvaldkonna välislepingutel ning pakub teadlastele ja õppejõududele stipendiume tasemeõppeks, vahetusõppeks ja suvekoolides osalemiseks. Lisainfo Haridus- ja Noorteametist.
Tunnustamine
Eesti on ühinenud Lissaboni Konventsiooniga (ratifitseerimisseadus jõustus 27.02.1998) ning lähtub kõrghariduses Bologna protsessi põhimõtetest. Samuti kehtestati 2008. aastal vastu võetud kutseseadusega kaheksaastmelise kvalifikatsiooniraamistik, mis on vastavuses Euroopa Kvalifikatsiooniraamistikuga ning koosneb üld-, kutse-, kõrghariduse ja kutsekvalifikatsioonidest ehk kutsetest. Sellega on pädevuspõhised kutsekvalifikatsioonid ja formaalhariduse kvalifikatsioonid seotud ühtseks süsteemiks. 25. mail 2021 ühines Eesti lisaks ka UNESCO kesk- ja kõrghariduse kvalifikatsioonide tunnustamise üleilmse leppega, millega tagatakse Eesti kesk- ja kõrghariduse kvalifikatsioonide lihtsam tunnustamine senisest enamates riikides, eelkõige väljaspool Euroopat.
Akadeemilise tunnustamisega tegeleb Eesti ENIC/NARIC Keskus, mis kuulub Euroopa Nõukogu ja UNESCO koostöövõrku ENIC (European Network of National Information Centres on Academic Recognition and Mobility) ning ELi Rahvuslike Akadeemilise Tunnustamise Infokeskuste koostöövõrku NARIC (National Academic Recognition Information Centre). Keskuse peamisteks tegevusteks on välisriikide haridusdokumentide hindamine tunnustamise eesmärgil ning kõrgharidusalase informatsiooni pakkumine.
Lisaks akadeemilisele tunnustamisele on tööjõu vaba liikumise tagamiseks oluline tunnustada ka inimese kutsekvalifikatsiooni ja oskusi laiemas mõttes. Kutsekvalifikatsiooni tunnustamist reguleerib Eestis välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seadus, seda koordineerib Haridus- ja Teadusministeerium, kelle ülesanne on anda informatsiooni reguleeritud ametikohtade ja kutsealade ning kutsekvalifikatsioonide tunnustamisega tegelevate asutuste kohta. Kutsekvalifikatsioonide tunnustamise alast informatsiooni koondab ja pakub ka ENIC/NARIC keskus.
Eesti on sõlminud ka mitmed välislepingud riikidevaheliseks haridustunnistuste ja diplomite tunnustamiseks, mis samuti hõlbustab ja soodustab kahe riigi vahelist välisvahetust:
- Balti ja Beneluxi riikide vaheline kõrghariduse kvalifikatsioonide vastastikune automaatse tunnustamise leping (kuue-poolne leping allkirjastati 27. septembril 2021);
- Eesti Vabariigi, Läti Vabariigi ja Leedu Vabariigi Valitsuste vaheline Balti haridusruumis haridustunnistuste akadeemilise tunnustamise leping (8. juunil 2018. a kirjutasid kolme Balti riigi haridusministrid alla kõrgharidusega seonduvate kvalifikatsioonide automaatse tunnustamise kokkuleppele (Eesti Vabariigi Valitsuse, Leedu Vabariigi Valitsuse ja Läti Vabariigi valitsuse vaheline kõrgharidusega seonduvate kvalifikatsioonide automaatse akadeemilise tunnustamise kokkulepe);
- Eesti Vabariigi valitsuse ja Ukraina valitsuse vaheline kokkulepe haridusdokumente ja teaduslikke kraade tõendavate dokumentide vastastikusest tunnustamisest.