Kahepoolsed lepingud

Eesti on sõlminud kahepoolseid haridus-, teadus- või noorsootöö alaseid koostöölepinguid, -kokkuleppeid või -programme järgmiste riikidega: Ameerika Ühendriigid, Armeenia, Aserbaidžaan, Belgia (Flandria ja Valloonia piirkond), Brasiilia, Bulgaaria, Egiptus, Filipiinid, Gruusia, Hiina RV, Hispaania, Horvaatia, Iisrael, India, Indoneesia, Itaalia, Kanada, Kasahstan, Korea Vabariik, Kreeka, Küpros, Leedu, Läti, Mehhiko, Moldova, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa, Sloveenia, Soome, Sri Lanka, Suurbritannia, Tai, Tšehhi, Tuneesia, Türgi, Ukraina, Ungari, Venemaa ja Vietnam.

Enamik kahepoolsetest välislepingutest on üldised raamlepingud, milles sätestatakse vastastikune hea koostöötahe, millega ei kaasne kohustus lepingus sätestatud tegevusi finantseerida.

Raamlepingutega lepivad pooled enamasti kokku järgmises: 

• edendada ja toetada otsekontakte ja koostööd kahe riigi haridus-, noortepoliitika ja teadusasutuste ning organisatsioonide vahel; 
• toetada haridusekspertide, lektorite, praktikantide ja üliõpilaste vahetust;
• julgustada ja hõlbustada osalemist konverentsidel, seminaridel ja teistel haridusalastel üritustel;
• hõlbustada trükiste ja informatsiooni vahetust igat liiki haridustegevuse kohta;
• toetada vastastikust keele ja kultuuri tundmaõppimist;
• vahetada informatsiooni ja dokumente haridussüsteemide, diplomite ja kraadide vastavuse ning tiitlite tunnustamise kohta.

Raamlepingute alusel on võimalik sõlmida lühiajalisi (enamasti 2–4aastasi) koostööprogramme. Neis sätestatakse konkreetsed koostöövaldkonnad ja tegevused ning välisvahetuse finantseerimise põhimõtted.

Programmid hõlmavad ekspertide ja spetsialistide, üliõpilaste (sh magistrandid ja doktorandid), teadustöötajate, lektorite ja õppejõudude vahetust.

Programmid soodustavad ka vastastikust keele- ja kultuuriõpet, võimaldades üliõpilastel osaleda keele ja kultuuri suvekursustel.

Kahepoolsetes lepingutes sätestatud stipendiume ja vahetusi ning lisaks ka mitmeid välisriikide pakutavaid ühepoolseid stipendiumipakkumisi vahendab ja koordineerib Haridus- ja Noorteamet.

Üliõpilaste välisvahetust toetatakse ka erinevate riikide kõrgkoolide vaheliste kahe- või mitmepoolsete lepingute raames. Lisaks on kõigil Eesti kõrgkoolidel välispartnerid, kellega on sõlmitud koostöölepingud, mille üheks osaks on sageli üliõpilaste ja teadlaste vahetus.

Osalemine rahvusvahelistes programmides ja organisatsioonides

2008. aastal liitus Eesti Põhja- ja Baltimaade koostööprogrammiga Nordplus, mille kolm allprogrammi hõlmavad üld-, kõrg- ja täiskasvanuharidust. Lisaks neile on võimalik osaleda veel valdkondadevahelises Nordplus horisontaalprogrammis ning alates 2012. a ka keelearendusprogrammis, mille eesmärgiks on Põhjamaades kõneldavate taani, rootsi ja norra keelte õppe toetamine; õppematerjalide ja -meetodite, strateegiate koostamine ja/või täiustamine kõikidel haridustasanditel. Nordplus programm toetab mobiilsust, projekte ja võrgustikke ning on avatud kõigile hariduse ja elukestva õppega seotud kodanikele, asutustele ja organisatsioonidele järgmistest riikidest: Island, Norra, Rootsi, Soome (k.a Ahvenamaa), Taani (k.a Gröönimaa ja Fääri saared), Eesti, Läti ja Leedu. Programmi administreerib Eestis Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse agentuur. Eestil on olnud koostöö OECDga (Organisation for Economic Co-operation and Development/ Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni) alates 1990. aastate algusest – esialgu üldise tööprogrammi (General Working Programme) ja aastatel 1998–2004 OECD Mitteliikmesriikide Koostöö Keskuse (CCNM – Centre for Co-operation with Non-Members) korraldatava Balti regionaalprogrammi raames.

2003. a sai HTM vaatlejaks OECD hariduspoliitika komitees ning täisliikmeks pärast Eesti liitumist OECDga 2011. a.

OECD hariduskomitee töös osalemine võimaldab võrrelda Eesti hariduspoliitilisi suundumusi arenenud riikide hariduspoliitikas toimuvaga ning kasutada saadud informatsiooni ja kogemusi paremate poliitiliste otsuste tegemisel.

Rahvusvahelised võrdlevad haridusindikaatorite analüüsid ja haridusvaldkonna statistika on riikliku hariduspoliitika tähtsaid alustalasid ning OECD kõige tugevamaid külgi on just erinevad võrdlevad analüüsid ja uuringud. Seetõttu osaleb Eesti alates 2006. aastast PISA võrdlevates haridusuuringutes ning seni on Eesti õpilaste tulemused osutunud väga headeks.

2006. a sügisel ühines Eesti INES (Indicators of Education Systems) programmiga, mille üks olulisemaid väljundeid on regulaarne haridusindikaatorite väljaanne "Education at a Glance". Eesti andmed kajastusid seal esmakordselt aastal 2007.

Lisaks osales Eesti kõrgharidusvaldkonda käsitlevas uuringus (Thematic Review of Tertiary Education), rahvusvahelises õpetaja, õpetamise ja õppimise teemalises uuringus (Survey of Teachers, Teaching and Learning), rahvusvahelises õpetamise ja õppimise teemalises uuringus (The Teaching and Learning International Survey -- TALIS) ja täiskasvanute pädevuste rahvusvahelises uuringus PIAAC (Programme for the International Assessment of Adult Competencies).

2008. a liitus HTM ülikoolide haldamise programmiga IMHE (Programme on Institutional Management of Higher Education), mis on tänaseks lõppenud, ning 2012. a programmiga CERI (Centre for Educational Research and Innovation). 2016. a osales Eesti koolide ressursikasutuse efektiivsuse uuringus (Review on policies to improve effectiveness of resource use in schools) ning 2018. aastal alushariduse ja laste heaolu põhiuuringus (International Early Learning and Child Well-being Study - IELS). 2019. aasta alguses avaldatakse kutsehariduse uuringu tulemused.

Eesti eksperdid osalevad aktiivselt ka Euroopa Nõukogu (Council of Europe) erinevate komiteede, alakomiteede ning töögruppide töös ning sealsed suunad ning vastuvõetud otsused avaldavad seeläbi mõju ka kohalikule haridus-, keele- ja noortepoliitikale. Oluliseks initsiatiiviks on Eesti jaoks olnud Euroopa keelemapp.

Eesti eksperdid osalevad ka UNESCO töögruppides. UNESCO prioriteedid on tugevalt mõjutanud ka Eesti rahvusvahelist koostööd – näiteks on viimaste aastate üheks prioriteetseks teemaks saanud arengukoostöö. Lisaks arengukoostööle on Eesti jaoks olulisemateks teemadeks hariduse valdkonnas „Haridus kõigile” programm (sh õpetajakoolitus ja õppekavaarendus), Eesti UNESCO Ühendkoolide võrgustik, säästva arengu haridus, IKT hariduses, elukestev õpe, UNESCO õppetoolide võrgustik, noored ja inimõiguste õpetamine.

ASEMi (Asia-Europe Meeting) liikmeks sai Eesti 2004. aastal, kui astus Euroopa Liitu. Akadeemilise koostöö ja hariduse valdkonnas on eesmärgiks vastavate töögruppide, võrgustike ja institutsioonide koostöö soodustamine ja arendamine. Eesti prioriteetideks on eelkõige kvaliteedi tagamine ning kvalifikatsioonide tunnustamine kõrghariduses. Eesti eksperdid osalevad vastavates töögruppides.

HTMi lähetatud haridus- ja teadusnõunikud töötavad Eesti esindustes EL juures Brüsselis ning OECD/UNESCO juures Pariisis.