Haridussüsteemi üldine korraldus ja põhimõtted sätestatakse Eesti Vabariigi haridusseaduses ning täpsustatakse alamates seadustes, mis on struktureeritud õppeasutuste liikide kaupa.
Haridussüsteemi ülesehitus ning riigi haridusstandard peavad looma igaühele võimaluse siirduda ühelt haridustasemelt teisele. Haridustasemed on alusharidus, põhiharidus (I tase), keskharidus (II tase), mis jaguneb üldkeskhariduseks ja kutsekeskhariduseks, ja kõrgharidus (III tase).
Koolikohustuslik on laps, kes jooksva aasta 1. oktoobriks on saanud seitsmeaastaseks. Enne seda omandab ta tavaliselt alusharidust lasteaias. Koolikohustus kestab põhihariduse omandamiseni või õpilase 17-aastaseks saamiseni.
Lasteasutused ja üldhariduskoolid on valdavalt munitsipaalasutused; kutseõppeasutused valdavalt riigikoolid ja ülikoolid avalik-õiguslikud asutused. Rakenduskõrgkoole on riigi- ja eraomandis võrdselt.
Eesti koolieelsetes lasteasutustes, üldharidus- ja kutsekoolides toimub õppetöö, sõltumata õppekeelest, ühtsete riiklike õppekavade alusel, millest lähtudes koostavad õppeasutused oma õppekavad. Üldnõuded kõrgharidusõppele ja -õppekavadele ning õppejõududele on kehtestatud raamdokumendiga – kõrgharidusstandardiga.
Hariduse andmine on riigi järelevalve all. Riigi tasandil võetakse vastu hariduse pikaajalised arengukavad ja seadused, kehtestatakse riiklikud standardid (alushariduse, põhikooli, gümnaasiumi ja kutseõppeasutuste riiklikud õppekavad ning kõrgharidusstandard), rahastamispõhimõtted ja järelevalve- ning kvaliteedihindamise süsteemid.
Omavalitsused peab peavad tagama lasteaiakohad ning koolikohustuslikele lastele võimaluse õppida elukohajärgses koolis, nad peavad ülal koolieelseid lasteasutusi, põhikoole ja gümnaasiume. Riigieelarvest eraldatakse haridustoetust üldhariduskoolide õpetajate palgaks ja täienduskoolituseks, lisaks eraldised investeeringuteks, koolilõuna kuludeks ning õpikute ja õppevahenditega seotud kuludeks. Samadel alustel munitsipaalkoolidega nähakse toetus ette ka erakoolidele.
Haridusseaduse järgi lähtutakse haridussüsteemi juhtimisel otstarbeka detsentraliseerimise põhimõttest. Eesti haridussüsteem liigub üldiselt detsentraliseerituse suunas. Üldhariduskoolides ja kutseõppeasutustes on viimastel aastatel riiklik järelevalvesüsteem asendatud sisehindamise süsteemiga, riiklikud õpiväljundeile tuginevad õppekavad annavad koolile ja õpilasele suurema valikuvabaduse kui varem, õpetajail on õigus oma õppemetoodika valikule. 2013. a juunis vastu võetud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse üks eesmärke on selgemalt sätestada riigi, omavalitsuse ja kooli vastutuse jaotus ning suurendada koolijuhi otsustusõigusi.
Eesti haridussüsteemi käsitlevaid andmeid koondab veebipõhine riiklik register EHIS (Eesti Hariduse Infosüsteem). EHIS sisaldab andmeid õppeasutuste, õppurite, pedagoogide ja õppejõudude, õppekavade ja koolituslubade, õppekirjanduse ning haridust tõendavate dokumentide kohta.
Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas olevate valdkondade statistiliste andmetega saab tutvuda visuaalse haridusstatistika andmebaasis HaridusSilm. Sealt leiab andmeid alus-, üld-, kutse- ja kõrghariduse, teaduse, keelepoliitika, õpetajate palgastatistika ja palju muu kohta.
Õigusaktid
Koolieelse lasteasutuse seadus
Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus
Täiskasvanute koolituse seadus