Eestis kehtib kaheksa-astmeline kvalifikatsiooniraamistik, mis hõlmab nii formaalhariduslikke kui kutsekvalifikatsioone, sidudes need ühtseks süsteemiks. Kvalifikatsiooniraamistik kehtestati 2008. a kutseseadusega.
8astmeline kvalifikatsiooniraamistik (EKR) on vastavuses Euroopa Kvalifikatsiooniraamistikuga (EQF).
Eestis kvalifikatsiooniraamistik koosneb neljast alaraamistikust:
- üldhariduse kvalifikatsioonid;
- kutsehariduse kvalifikatsioonid;
- kõrghariduse kvalifikatsioonid;
- kutsekvalifikatsioonid ehk kutsed.
EKR-i suhestamine EQF-iga toimus 2008. aasta detsembrist 2011. aasta augustini. EKR-i loomine ning rakendamine tugines vastutuse ning kvaliteedi tagamise põhimõtetele, mille on sätestanud Euroopa parlament ning nõukogu oma soovituses EQF-i rakendamiseks.
EKR-i paigutatakse vaid riiklikult tunnustatud ehk riiklikud kvalifikatsioonid. Riiklik kvalifikatsioon peab täitma kahte tingimust:
- selle aluseks on õpiväljundite põhine kvalifikatsioonistandard (õppekava või kutsestandard), mis vastab riiklike raamstandardite nõuetele (kui sellised on olemas),
- on olemas riiklikult tunnustatud kvalifikatsiooni andja (õppeasutus või kutseandja).
Sidustamine EKR-ga on kaheetapiline. Kõigepealt sidustatakse EKR-i tasemetega kvalifikatsioonide tüübid (kõrghariduslike, kutsehariduslike ja üldhariduslike kvalifikatsioonide ning kutsete raamistikud). Teisel etapil toimub kvalifikatsioonide paigutamine kvalifikatsiooni tüübile vastavale tasemele või sidustamine selle tasemega. Kutsete ehk kutsekvalifikatsioonide arendamise ja haldamisega tegeleb Kutsekoda, kes haridusministri määrusega veebruarist 2010 määrati riiklikuks koordinatsioonikeskuseks EKR-i rakendamisel Eestis. Kõigi huvitatud osapoolte protsessi kaasamiseks loodi ka juhtkomitee.
Eesti kvalifikatsiooniandjad saavad alates 1. jaanuarist 2012 märkida kõigile väljaantavatele kvalifikatsioonide tunnistustele, diplomitele ja Europassi dokumentidele viite vastavale EKRi tasemele.
Õigusaktid