Sihtrühma määratlus
Eriõppele võib määrata lapsi, kes vajavad väga spetsiifilist õppekorraldust ning ressursimahukate tugimeetmete rakendamist. Koolieelsetes lasteasutustes võib moodustada erirühmi järgmistele arenguliste erivajadustega lastele:
- kehapuudega lastele;
- spetsiifilise arenguhäirega lastele;
- mõõduka, raske ja sügava intellektipuudega lastele;
- liitpuudega lastele;
- pervasiivsete arenguhäiretega lastele.
Õpilase õppekavas sõnastatud eesmärkide täitmiseks ja talle vajaliku toe pakkumiseks võib lisaks tavaklassidele moodustada ka õpiabi- või tasemerühmi või eriklasse. Õpe õpiabi- või tasemerühmas või eriklassis peab olema õpilase vajadustest lähtudes põhjendatud ja ajaliselt piiritletud. Järgida tuleb haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerija või koolivälise nõustamismeeskonna või mõlema soovitusi. Erituge vajava õpilase õpetamisel tavaklassis peab arvestama koolivälise nõustamismeeskonna soovitusi. Õpiabi- või tasemerühma või eriklassi vastuvõtmise otsustab direktor. Õpilasele, kes tulenevalt raskest või püsivast psüühikahäirest on suunatud pikaajalisele rehabilitatsiooniteenusele, võib rakendada ühele õpilasele keskendatud õpet. Kuigi üks ühele õppe rakendamine on teatud juhtudel ainuvõimalik, tuleb seda kasutada lühima vajaliku aja jooksul. On oluline, et õpilast püütakse võimaluse korral igal juhul kaasata tugiisikute, tugispetsialistide, abiõpetajate toel väiksema rühma töösse ja ka tavaklassi tundidesse.
Vastuvõtutingimused, kooli valik
Soovituste andmise õppe ja kasvatuse korraldamiseks ning tugiteenuste rakendamiseks korraldab Haridus- ja Teadusministeerium. Enne soovituse andmist hindavad koolivälise nõustamismeeskonna spetsialistid igakülgselt lapse toimetulekut ning tema toe vajadust haridussüsteemis ja kasvukeskkonnas. Vajadusel soovitavad nõustamismeeskonna spetsialistid läbi viia lisauuringuid või hindamisi. Nõustamismeeskond teeb koostööd haridusasutuse või kohaliku omavalitsuse üksuse tasandil lapse või pere juhtumi korraldusega tegeleva spetsialistiga.
Nõustamismeeskond tugineb soovituse andmisel lapse kohta eelnevalt läbiviidud pedagoogilis-psühholoogilise hindamise ja spetsialistide uuringute tulemustele ning muule lapse kohta teada olevale asjakohasele informatsioonile. Soovituse andmisel peab osalema meeskonnast vähemalt kolm erineva eriala spetsialisti. Kooliväline nõustamismeeskond peab soovituse andmisel kaasama haridus-, sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna spetsialistid.
Koolivälise nõustamismeeskonna soovituse kohaselt ja vanema kirjalikul nõusolekul rakendab kool õpilasele tõhustatud tuge või erituge, terviseseisundist tulenevat koduõpet, koolikohustuslikule õpilasele mittestatsionaarset õpet, vähendab ja asendab riiklikus õppekavas ettenähtud õpitulemusi ühes või mitmes aines, soovitab lihtsustatud, toimetuleku- või hooldusõppe rakendamist või vabastab õpilase kohustusliku õppeaine õppimisest.
Õpilasele, kelle terviseseisundist tulenevad hariduslikud erivajadused ei võimalda tal osaleda kooli ruumides toimuvas õppetöös, loob õpilase elukohajärgne valla- või linnavalitsus võimalused põhi- või üldkeskhariduse omandamiseks väljaspool kooli (kodus, päevakeskuses vms) õppides. Koduõpet tervislikel põhjustel rakendatakse õpilasele, kellel on raske funktsioonihäire, haigus või puue või kelle terviseseisund võib selle põhjustada ning kelle õppetöö läbiviimiseks erivajadustest tulenevalt puuduvad koolis võimalused ja tingimused. Koduõpet tervislikel põhjustel rakendab kool vanema taotlusel ja koolivälise nõustamismeeskonna soovitusel.
Lapsevanemal on kohustus osaleda tema lapsega läbiviidavas arenguvestluses, mis toimub vähemalt üks kord õppeaasta jooksul. Arenguvestluse põhjal lepitakse kokku edasises õppes ja arengu eesmärkides.
Vanuseline jaotumine, õpilaste rühmitamine
Erivajadustega laps võetakse sobitus- või erirühma vastu vanema kirjaliku avalduse alusel ning koolivälise nõustamismeeskonna soovitusel.
Koolieelse lasteasutuse erivajadusega laste rühmas on laste arv järgmine:
- kehapuudega laste rühmas – kuni 12 last;
- tasandusrühmas, kus käivad spetsiifiliste arenguhäiretega lapsed – kuni 12 last;
- arendusrühmas, kus käivad intellektipuudega lapsed – kuni 7 last;
- meelepuudega laste rühmas – kuni 10 last;
- liitpuudega laste rühmas – kuni 4 last;
- pervasiivsete arenguhäiretega laste rühmas – kuni 4 last.
Sobitusrühmas on laste suurim lubatud arv väiksem kui teistes lasteasutuse rühmades, arvestades, et üks erivajadusega laps täidab kolm kohta.
Tuge vajavad õpilased võivad õppida tavaklassis, neile võib olla korraldatud osaajaline individuaalne õpe või tagatud võimalus õppida eriklassis või -koolis. Õpilaste arvu õpiabirühmas, tasemerühmas ja eriklassis määrab direktor, arvestades õpilaste hariduslike erivajaduste iseloomu. Eriklassis viiakse tõhustatud tuge saavate õpilaste õppetööd läbi kuni 12 lapsega ja erituge saavate õpilaste puhul kuni kuue lapsega. Õpe õpiabi- või tasemerühmas või eriklassis peab olema õpilase vajadustest lähtudes põhjendatud ja ajaliselt piiritletud.
Õppekava, õppeained
Koolieelses lasteasutuses toimub õppe- ja kasvatustöö koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava alusel. Lastel on õigus saada pedagoogidelt abi õppekavades ettenähtu omandamiseks. Lasteasutuse õppekavas esitatakse erivajadusega lapse arengu toetamise põhimõtted ja korraldus.
Põhikoolis kehtib kõigi õpilaste (sh erivajadusega) jaoks üldise raamõppekavana põhikooli riiklik õppekava ja gümnaasiumis gümnaasiumi riiklik õppekava. Lisaks on Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava, mis sätestab põhihariduse standardi intellektipuudega õpilastele, kes koolivälise nõustamismeeskonna soovitusel ja vanema nõusolekul õpivad lihtsustatud, toimetuleku- või hooldusõppel.
Kool võib teha õpilast õpetades muudatusi või kohandusi õppeajas, õppesisus, õppeprotsessis ja õppekeskkonnas. Kui muudatuste või kohandustega kaasneb nädalakoormuse või õppe intensiivsuse oluline kasv või kahanemine võrreldes kooli õppekavaga või riiklikes õppekavades sätestatud õpitulemuste vähendamine või asendamine, tuleb õpilasele koostada individuaalne õppekava.
Kui haridusliku erivajadusega õpilasele koostatud individuaalse õppekavaga nähakse ette riiklikus õppekavas sätestatud õpitulemuste vähendamine või asendamine või kohustusliku õppeaine õppimisest vabastamine, võib individuaalset õppekava rakendada koolivälise nõustamismeeskonna soovitusel.
Kõikidele toimetuleku- ja hooldusõppel olevatele õpilastele koostatakse individuaalne õppekava, mis arvestab nende võimeid ja arengupotentsiaali.
Põhikooli riiklikus õppekavas sätestatud juhud, mil koolil on õigus kohaldada erisusi õpilase individuaalse arengu toetamiseks:
- liikumispuudega õpilasele võib kooli õppekava või individuaalse õppekavaga sätestada nominaalseks õppeajaks põhikoolis 10 õppeaastat;
- kõnepuudega õpilasele võib kooli õppekava või individuaalse õppekavaga sätestada nominaalseks õppeajaks põhikoolis 10 õppeaastat, suurendada keele ja kirjanduse valdkonna õppemahtu ning loobuda B-võõrkeele õppest;
- kuulmispuudega õpilasele võib kooli õppekava või individuaalse õppekavaga sätestada nominaalseks õppeajaks põhikoolis 11 õppeaastat, suurendada keele ja kirjanduse valdkonna õppemahtu ning loobuda B-võõrkeele õppest. Lisanduvad keeleõppe tunnid võib asendada viipekeele õppega;
- nägemispuudega õpilasele võib kooli õppekava või individuaalse õppekavaga sätestada nominaalseks õppeajaks põhikoolis 10 õppeaastat ning suurendada tehnoloogia valdkonna õppemahtu.
Lihtsustatud riikliku õppekava järgi põhikooli lõpetanutele ning põhikooli riikliku õppekava järgi põhikooli lõpetanutele, kellele nende haridusliku erivajaduse tõttu on vaja pakkuda lisaettevalmistust ja -tuge õppe sujuvaks jätkamiseks või tööturule üleminekuks, võib põhikoolis pakkuda lisaõpet. Lisaõppesse võetakse õpilasi, kes on saanud põhikooli lõputunnistuse samal aastal ja kes ei ole valmis õpinguid jätkama või tööturule suunduma või kes ei pääsenud soovitud õppeasutusse. Lisaõppe kestus on üks õppeaasta.
Õppemeetodid ja -vahendid
Erivajadusega õpilastele hariduse kättesaadavuse tagamisel arvestatakse iga õpilase eripära. Tagatakse õpetus, mis vastab õpilase individuaalsetele vajadustele, ning arendatakse õpilaste füüsilist ja vaimset aktiivsust. Nägemispuudega õpilased varustatakse punktkirjas raamatute jm õppematerjalidega. Kurtide ja kuulmispuudega õpilaste puhul rakendatakse viipekeelt kombineeritult suulise õpetusega. Nii nägemis- kui kuulmispuuetega laste õppekorralduses on olulisel kohal IT tugi ja spetsiaalselt väljatöötatud õppevara. Liikumispuudega õpilaste puhul tagatakse õpetuse omandamine õppekeskkonna kohandamise ja tugiteenuste rakendamise kaudu. Raske ja liitpuudega õpilaste puhul kasutatakse erinevaid metoodikaid nagu imiteeriv õppimine, mudeldamine, õpipassid jne.
Raskemate puuetega õpilastele tagatakse võimaluste piires rehabilitatsiooniplaani elluviimine.
Intellektipuudega õpilaste õpetamisel kasutatakse erimetoodikaid ja spetsiaalselt väljatöötatud õppevara.
Punktkirjaõpikute, kohandatud õppematerjalide ja spetsiifilise õppevara olemasolu eest vastutab riik, õpilasele on need tasuta.
Alushariduses on oluline arendav õppevara (konstruktorid, pusled, legod, sobivad mängud). Välja on töötatud metoodiline käsiraamat õpetajatele lapse arengu hindamiseks ja erivajaduste toetamiseks.
Kutseõppeasutus koostab erirühma (väike õpperühm) õppekava ja tavarühmas või erirühmas õppivale puudega inimesele individuaalse õppekava. Eelnevalt viiakse läbi arenguvestlus, kus selgitatakse välja õppuri tugevad küljed ja lisavajadused arengu toetamiseks. Lähtudes vastava kutse- või eriala riiklikust õppekavast, puudega inimese erivajadusest ning rehabilitatsiooniplaanist, kasutatakse kommunikatsiooniabi (viipekeele tõlk, kõnesüntesaator jm) ja mitmesugust õpiabi (IT-tugi, kohandatud õppematerjalid, lihtsustatud keeles ja individuaalsed kohandatud materjalid). Erivajadusega õppijale koostatakse üleminekukava kutsekoolist töölemineku toetamiseks. Haridusliku erivajadusega õpilaste õpetamisel kasutatakse infotehnoloogia võimalusi.
Õpilaste edenemine
Vähemalt korra õppeaastas ja juhul, kui koolivälise nõustamismeeskonna määratud toe rakendamise tähtaeg on lõppenud, hindab haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerija koostöös õpetajate ja tugispetsialistidega soovitatud toe rakendamise mõju ning teeb ettepanekud edasiseks tegevuseks.
Haridusliku erivajaduse tuvastamiseks läbiviidud pedagoogilis-psühholoogilise hindamise tulemused, õpetajate tähelepanekud ja soovitused õpilase tugevate ja arendamist vajavate külgede kohta, kooli tugispetsialistide soovitused, testimise ja uuringute tulemused ning koolivälise nõustamismeeskonna soovitused, rakendatud teenused ja tugi ning hinnang nende tulemuslikkuse kohta kantakse õpilase individuaalse arengu jälgimise kaardile. Erivajadusega õpilaste puhul rakendatakse sageli individuaalset õppekava, mis võimaldab hinnata omandatud teadmisi ja oskusi, lähtudes õpilaste individuaalsetest eeldustest. Üldjuhul õpilast klassikursust kordama ei jäeta, vajadusel võib pikendada klassi või kursuse läbimiseks õppeaega.
Haridust tõendava dokumendi väljastamine
Haridusliku erivajadusega õpilasele, kellel kooli õppekavaga või koolivälise nõustamismeeskonna soovitusel individuaalse õppekavaga on vähendatud või asendatud riiklikus õppekavas sätestatud taotletavaid õpitulemusi, on lõpetamise aluseks kooli või individuaalses õppekavas määratud õpitulemuste saavutatus. Haridusliku erivajadusega õpilasel on õigus sooritada põhikooli lõpueksamid eritingimustel. Kui kooli direktor on eksameid korraldavat asutust eelnevalt informeerinud, võib erivajadustega põhikoolilõpetaja eksamil saada ühe või mitu järgmist eritingimust:
- lisaaega kuni 15 minutit ühe astronoomilise tunni kohta;
- eksami läbiviimist eraldi ruumis;
- puhkepausi kuni 10 minutit ühe astronoomilise tunni kohta;
- vastuse üleskirjutamist tugiisiku poolt, kui õpilane ei saa kirjutada;
- nägemispuudega või spetsiifilise lugemishäirega (düsleksia) õpilasele eksamiküsimuste ja teksti ettelugemist;
- kuulmispuudega õpilasele eksami toimumise korralduse kohta kirjalike juhtnööride andmist;
- õpiraskustega õpilasel õppevahendite (sõnaraamatud, abivalemid jms) kasutamist;
- õpiraskustega õpilasele töökorralduste ja eksamiülesannete teksti täpsemat lahtikirjutamist, ümberstruktureerimist või suulist selgitamist;
- spetsiifilise õigekirjahäirega (düsgraafia) õpilasele emakeele eksamitöö diferentseeritud hindamist;
- kuulmispuudega õpilasele viipekeele tõlgi kasutamist.
Eksameid korraldava asutuse eelneval nõusolekul võib direktor otsustada erivajadusega põhikoolilõpetajale järgmiste eritingimuste kohaldamise:
- arvuti kasutamine ilma õigekirjakontrolli programmita õpilasel, kes ei saa kirjutada või kelle käekiri on erivajadusest tingituna raskesti loetav;
- nägemispuudega õpilasele eksamitöö kirja suuruse muutmine või eksamitöö punktkirjas koostamine;
- kuulmispuudega õpilasele eksamitöö ettevalmistamine ja läbiviimine ilma kuulamis- ja suulise osata;
- raske kõnepuudega õpilasele eksamitöö läbiviimine ilma suulise osata.
Lihtsustatud õppel õpilased ja õpilased, kellel nõustamismeeskonna soovitusega on vähendatud riiklikus õppekavas ettenähtud õpitulemusi eksamiainetes, sooritavad põhikooli lõpueksamid kooli poolt ettevalmistatud materjalidega. Toimetuleku- ja hooldusõppel õpilased lõpueksameid ei soorita.
Õppekavast sõltumata saavad kõik õpilased ühesuguse põhikooli lõputunnistuse. Põhikooli riikliku õppekava alusel õppijad ja lihtsustatud õppel õpilased saavad põhikooli lõputunnistuse, kui nende aastahinded on positiivsed ning nõutud lõpueksamid on sooritatud vähemalt rahuldavale tulemusele. Põhikooli lõputunnistuse võib lapsevanema taotlusel anda ka õpilasele, kellel on kuni kahes aines aasta- või lõpueksamihindeks "nõrk" või "puudulik". Toimetuleku- ja hooldusõppes antakse põhikooli lõputunnistus õpilasele, kes on läbinud temale koostatud individuaalse õppekava. Põhikooli lõputunnistusele märgitakse, millise õppekava järgi õpilane on õppinud.
Õigusaktid
Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus
Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava
Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava
Lapse erilasteaeda või -rühma vastuvõtmise ning väljaarvamise alused ja kord
Koduõppe ja haiglaõppe tingimused ja kord