Täiskasvanute koolituse eesmärgist sõltuvalt jaotatakse see tasemekoolituseks ja täienduskoolituseks.
Tasemekoolitust võimaldavate täiskasvanute koolitusasutuse tegevusele laienevad põhikooli- ja gümnaasiumiseadus, kutseõppeasutuse seadus, kõrgharidusseadus või erakooliseadus, sh ka neile kehtivad kvaliteedikindlustamise meetmed.
Täienduskoolituse läbiviimist reguleerib täiskasvanute koolituse seadus. Selle kohaselt peab iga koolitaja kehtestama ja avalikustama täienduskoolituse õppekorralduse alused ja täienduskoolitusasutuse kvaliteedi tagamise alused.
Kutsesüsteemi, s.o kutse- ja erialase kvalifikatsiooni tunnustamist reguleerib kutseseadus.
Vastutavad organid
Haridus- ja Teadusministeerium on täiskasvanute koolituse kvaliteedinõuete väljatöötaja ja rakendaja, samuti ühtse ja korrastatud kutsesüsteemi arendaja ning järelevalve korraldaja.
Kutse- ja erialase kvalifikatsiooni osas kontrollivad hariduse kvaliteeti kutsenõukogud, kelle tööd korraldab Kutsekoda.
Kvaliteeditagamise viisid ja meetodid
Täienduskoolituse standard sätestab täienduskoolituse õppekava nõuded, täienduskoolituse läbimist ja selles osalemist tõendavate dokumentide nõuded ning täienduskoolituse õppekavarühmade loetelu.
Riik ei pea vajalikuks kontrollida kogu koolitusturgu, kuid on andnud kõigile koolitajatele, kellele ei kehti eriseadusest tulenev loakohustus, majandustegevusteate esitamise võimaluse. Majandusteate esitamisega kinnitab täienduskoolitusasutuse pidaja, et ta täidab täiskasvanute koolituse seadusest ja täienduskoolituse standardist tulenevaid nõudeid, kehtestades õppekorralduse alused, kvaliteedi tagamise alused ja avalikustades vajaliku info oma veebilehel.
Riigieelarvest, KOV eelarvest või struktuurifondidest saab rahastada koolitust vaid sellises täienduskoolitusasutuses, mille pidaja on esitanud majandustegevusteate, ning see võimaldab asutuse klientidel ühtlasi tööandjalt õppepuhkust ning koolituskuludelt tulumaksutagastust taotleda.
Täiskasvanud õppijal on võimalik leida Eesti Hariduse Infosüsteemist (EHIS) need koolitajad, kes järgivad täiskasvanute koolituse seaduse ja täienduskoolituse standardi nõudeid ja see aitab neil endale sobiliku koolituse leida.
Erandjuhtudel taotletakse täienduskoolituse läbiviimiseks tegevusluba. Täienduskoolitusasutuse pidaja, kel on eriseaduse alusel kohustus taotleda täienduskoolituse läbiviimiseks tegevusluba, esitab vastava taotluse Haridus- ja Teadusministeeriumile Eesti Hariduse Infosüsteemi. Tegevusluba antakse, kui taotlejal on lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule ka nõuetele vastavad täienduskoolituse õppekavad, vajalik arv nõutava pädevusega õpetajaid ja õppekeskkond. Täienduskoolitusasutusele antud tegevusluba on tähtajatu.
Täiskasvanute koolituse seaduse või täienduskoolituse standardiga täienduskoolitusasutusele kehtestatud nõuete olulisel rikkumisel võib Haridus- ja Teadusministeerium peatada või keelata täienduskoolituse läbiviimise täienduskoolitusasutuse pidajana.
Õigusaktid
Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus