Eesti õpetajate esmakoolitus on käesoleval sajandil toimunud ainult kõrghariduse tasemel ja üldjuhul ülikoolides. Üldhariduskoolide aine- ja klassiõpetajaid koolitatakse magistritasemel, lasteaiaõpetajaid ja kutseõpetajaid bakalaureusetasemel.
Õpetajate esmakoolituse kvaliteeti hinnatakse lisaks üldistele kõrghariduse regulatsioonidele õpetajate koolituse raamnõuete alusel. Raamnõuded on õpetajate koolitamise ühtsed nõuded, mis ei olene õppeasutuse liigist ja õppeasutuse õiguslikust seisundist. Need reguleerivad koolieelse lasteasutuse õpetaja, põhikooli klassiõpetaja, põhikooli ja gümnaasiumi ühe või mitme aine õpetaja ja eripedagoogi, kutseõppeasutuse õpetaja ning rakenduskõrgkooli ja ülikooli õppejõu koolitust.
Õpetajakoolituse koostisosad on:
- üldhariduslikud õpingud;
- aine- või erialased õpingud;
- kutseõpingud;
- pedagoogilist uurimuslikku tööd sisaldav vastava kõrgharidusastme lõputöö või -eksam.
Lisaks esmaõppele reguleerivad õpetajate koolituse raamnõuded ka kutseaasta ja täienduskoolituse korraldust.
Õpetajakoolituse kontseptuaalseks aluseks on kutsestandardid. Õpetaja kutsestandardid on kirjeldatud neljal tasemel, mis annab võimaluse kasutada standardeid lisaks esmaõppele ja kutseaastale ka õpetaja professionaalse arengu kavandamisel.
Õpetaja kutsestandardid uuendati 2019. aastal ja kutseõpetajate standardid on hetkel uuendamisel.
Õppeasutused, õpingute tasemed ja mudelid
Vastavalt kõrgharidusstandardile arvestatakse õppekavas määratud õppe mahtu Euroopa ainepunktisüsteemi ainepunktides (ECTS, edaspidi ainepunkt). Üks ainepunkt vastab 26 tunnile tööle, mille üliõpilane on õppeks kulutanud. Õppeaasta maht on 60 ainepunkti, s.o 1560 tundi tööd. Kutseõpetaja õppekava maht on 180 ainepunkti (3 aastat) ja õpe toimub kõrghariduse esimesel astmel.
Vastavalt õpetajate koolituse raamnõuetele peavad õpetajakoolituse õppekavad sisaldama kutseõpinguid vähemalt 60 ainepunkti mahus ning sellest vähemalt 15 ainepunkti peab moodustama praktika.
Koolieelse lasteasutuse õpetaja esmakoolitus toimub üldjuhul kõrghariduse esimesel astmel, kuid ülikoolid pakuvad Eestis alushariduse spetsialistide koolituseks ka magistriõppekavu. Kõrghariduse esimesel astmel on koolieelse lasteasutuse õpetaja õppekava maht 180 ainepunkti ning magistriõppes 120 ainepunkti. Magistriõppe õppekava lõpetanu saab ettevalmistuse ka nt erivajadusega laste õpetamiseks, kolleegide erialaseks nõustamiseks ja koolieelse lasteasutuse juhtimiseks.
Klassiõpetaja, põhikooli aineõpetaja, gümnaasiumi aineõpetaja, kutseõppeasutuse üldhariduslike õppeainete õpetaja ja eripedagoogi koolitus toimub kõrghariduse teisel astmel (õpetajakoolituse maht kokku 300 ainepunkti):
- klassiõpetaja koolitus bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekava alusel (5 aastat (rööpõpe, concurrent model),
- teiste õpetajate koolitus bakalaureuseõppes (3 a) ning sellele järgnevas magistriõppes (2 a) (järjestikõpe, consecutive model).
Õpetajakoolitust lõpetavad üliõpilased saavad osaleda kutseaasta programmis. Kutseaastal toetatakse algaja õpetaja kohanemist haridusasutuse kui organisatsiooniga, arendatakse edasi esmaõppes omandatud kutseoskusi ning algaja õpetaja saab mentortuge kogemuste puudumisest tekkivate probleemide lahendamisel.
Vastuvõtutingimused
Õpetajakoolitusse astumisel kehtivad vastava kõrgharidusastme alustamise tingimused: bakalaureuseõppe alustamise tingimus on keskharidus või sellele vastav välisriigi kvalifikatsioon ning magistriõppe alustamise tingimus bakalaureusekraad, rakenduskõrghariduse õppekava alusel omandatud kõrgharidus või neile vastav kvalifikatsioon.
Lisatingimus õpetajakoolituse alustamisel on õpetaja kutsesobivuskatsete läbimine. Ühtset kutsesobivuskatsete vormi ja kutsesobivuse hindamise kriteeriume ei ole kehtestatud. Õpetajakoolitusse vastuvõtt toimub ülikoolides paremusjärjestuse alusel, mis moodustatakse üliõpilaskandidaadi eelmise õppeperioodi hinnete keskmist ja kutsesobivuskatset arvestades. Kutsesobivust hinnatakse essee, vestluse või rühmatöö jälgimise alusel.
Vastuvõtukünnis kujuneb õppida soovijate ja õppekohtade arvu suhte ning üliõpilaskandidaatide taseme põhjal.
Õppekava, spetsialiseerumine, õpitulemused
Kõrgkoolide õpetajakoolituse õppekavad lähtuvad ülikooliseadusest, kõrgharidusstandardist ja õpetajate koolituse raamnõuetest.
Kõrgharidusstandardi kohaselt peavad kõrghariduse õppekavade eesmärgid ja õpiväljundid vastama kutseala reguleerivate rahvusvaheliste õigusaktide nõuetele ja suundumustele ning kutsestandardi olemasolul arvestama selles kirjeldatud teadmiste ja oskuste omandatuse ja rakendamisega.
Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Õpetajakoolituse taseme- ja täiendusõppe õppekavade arendamisel lähtutakse õpetaja, eripedagoogi ja kutseõpetaja kutsestandardis kirjeldatud õpetajapädevustest.
Õpetaja kutsestandardid kuuendal ja seitsmendal tasemel sisaldavad kuut kohustuslikku kompetentsust (pädevust):
- õppija toetamine
- õpi- ja õpetamistegevuse kavandamine;
- õpetamine;
- refleksioon ja professionaalne enesearendamine;
- koostöö ja juhendamine;
- arendus-, loome- ja teadustegevus.
Õpetaja standardi kuuendal ja seitsmendal tasemel on valitavad kompetentsused järgmised:
- hariduslike erivajadustega õppija toetamine;
- digipedagoogika rakendamine.
Iga kompetentsust on kirjeldatud tegevusnäitajate kaudu. Kutset läbivaid kompetentsusi on 11 ja ka neid on kirjeldatud tegevusnäitajate kaudu.
Koolieelse lasteasutuse õpetaja kutsestandard on koostatud kuuendal kutsetasemel. See on õpetaja standardiga sarnase struktuuriga ja lähtub tegevusnäitajate kirjeldustes lasteaiaõpetaja töö spetsiifikast.
Eripedagoogi põhitegevus on toetada ja suunata erivajadustega õppijat koostöös teiste spetsialistidega. Eripedagoogi õppekava aluseks olev seitsmendal kutsetasemel standard sisaldab seitset kohustuslikku ja kahte valitavat kompetentsust. Kohustuslikud kompetentsused on:
- õppija erivajaduste märkamineja hindamine;
- õppetegevuse planeerimine;
- õpikeskkonna kujundamine;
- õpetamine;
- eripedagoogiline nõustamine ja mentorlus;
- professionaalne enesearendamine;
- arendus-, loome- või teadustegevus eripedagoogika valdkonnas.
Valitavad kompetentsused on:
- juhtimine;
- eripedagoogika-alane koolitamine ja juhendamine.
Eripedagoogi kutset läbivaid kompetentsusi on kümme ja need on sõnastatud sarnaselt õpetaja kutsestandardi läbivate kompetentsustega.
Kutseõpetaja õpetab kutsekoolis erialaaineid ja tema koolitusele ning kvalifikatsioonile esitatavad nõuded on üldharidusainete õpetajate nõuetest madalamad.
Kutseõpetaja standard eristab kolme kutseõpetaja kvalifikatsioonitaset. Kutseõpetajalt, kes õpetab vaid praktilisi kutseoskusi ja juhendab praktikatunde, ei nõuta kõrgharidust.
Kutseõpetaja standardites kirjeldatakse lisaks üldteadmistele ja oskustele seitset tööülesannete täitmiseks vajalikku kompetentsust:
- õppeprotsessi planeerimine;
- õpikeskkonna kujundamine;
- õppimise ja õppija arengu toetamine;
- refleksioon ja professionaalne enesearendamine;
- erialaõppe arendamine;
- kutseõppe maine kujundamine;
- organisatsiooni kultuuri kujundamine.
Kutseõpetaja seitsmendal tasemel lisandub kohustusliku kompetentsusena kolleegide toetamine.
Kutseõpetajate standardites on neli valitavat kompetentsust:
- praktika korraldamine;
- juhtimine ja eestvedamine;
- täiskasvanute täienduskoolituse läbiviimine;
- hariduslike erivajadustega õppija toetamine õppeprotsessis.
Kutseõpetaja kuuendal tasemel lisandub valitava kompetentsusena kolleegide toetamine.
Õpetajate kutsestandardid on välja töötatud Eesti kutsesüsteemi raames, mis ühtib oma tasemete kirjelduselt Euroopa kvalifikatsiooniraamistikuga.
Õpetajate koolitajad
Õpetajakoolituse raamnõudeis on sätestatud eri nõuded ainedidaktilisi õppeaineid õpetavatele õppejõududele: vähemalt kolmeaastane aine- või erialane õpetamiskogemus vastava haridusastme õppeasutuses ning õpetajatöö vastava haridusastme õppeasutuses iga kolme aasta jooksul vähemalt 100 õpetatavale ainele või erialale vastavat tundi.
Tallinna Ülikoolis ja Tartu Ülikoolis loodavate kompetentsikeskuste üks ülesanne on pakkuda tõenduspõhiseid kõrgkoolididaktika kursusi.
Kvalifikatsioonid, hindamine, tunnistused
Õpetajakoolitus lõpeb vastava kõrgharidustaseme lõpetamisele kehtestatud tingimustel ja korras. Õpetajakoolituse lõpetanule antakse õppekava täitmist tõendav tunnistus ja akadeemiline õiend või hinneteleht.
Täiendava õppeaine või eriala õpetamise õpetajakoolitus lõpeb vastava õpetajakoolituse õppekava osa lõpetamisele kehtestatud tingimustel ja korras. Õpetajakoolituse lõpetanule antakse täiendava õppeaine või eriala õpetamise õpetajakoolituse läbimist tõendav tunnistus ja akadeemiline õiend või hinneteleht.
Alternatiivsed koolitusteed
Eesti elukestava õppe strateegias 2020 rõhutatakse vajadust kasutada õpetajakoolituses paindlikke õppevorme ning arendada võimalusi õpetajate ümberõppeks (uus ainevaldkond, haridustehnoloogi lisapädevus, eripedagoogika alane lisapädevus). Selleks kasutatakse Euroopa Sotsiaalfondi vahendeid.
Paindlike õpetajakoolituse mudelite arendamisel on teenäitajaks eraalgatusel põhinev programm „Noored kooli“, mille käigus on koostöös ülikoolidega välja arendatud koolipõhine õpetajakoolituse õppekava. 2019. aastal alustas Tartu Ülikool programmiga „Kogenud kooli“, kus sihtrühmaks karjääri pöörajad teistest valdkondadest ja õpetajakoolitus läbitakse paralleelselt töötamisega.