Põhiharidus lähtub ühtluskooli põhimõttest
Põhiharidus on kohustuslik üldharidusmiinimum, mis omandatakse põhikoolis ja mis loob eeldused ja annab õiguse jätkata õpinguid keskhariduse tasemel. Põhikool toimib ühtluskoolina, milles iga järgmine õppeaasta (klass) tugineb vahetult eelmisele ning võimaldab tõrgeteta ülemineku ühest koolist teise.
Põhikoolis on 1.–9. klass. Õpilaste arengu toetamiseks ja omandatud pädevuste ning arengu hindamiseks on põhihariduse omandamise väljundeid kirjeldatud riiklikus õppekavas kooliastmete kaupa:
- I kooliaste 1.–3. klass;
- II kooliaste 4.–6. klass;
- III kooliaste 7.–9. klass.
Põhiharidust on võimalik omandada põhikoolis või gümnaasiumis, mille juures on ka põhikooliklassid. Põhikoolis võib õpe toimuda kas kõikides põhikooliklassides või üksnes mõnes järjestikuses klassis. Hariduse kättesaadavuse paremaks tagamiseks võib moodustada põhikoole (sealhulgas lasteaed-põhikoole), milles sõltuvalt vajadusest ja võimalusest võivad olla 1.–6. klass.
Põhihariduse standardi kehtestab riiklik õppekava
Põhikooli riiklikus õppekavas (2011) esitatakse:
- hariduse alusväärtused;
- õppe ja kasvatuse eesmärgid;
- õppimise käsitlus;
- nõuded õppekeskkonnale;
- õppe ja kasvatuse korralduse alused;
- hindamise põhimõtted ning klassi ja kooli lõpetamise tingimused;
- kooli õppekava koostamise alused;
- ainevaldkondade kavad, sh kohustuslike õppeainete ainekavad.
Riikliku õppekava kohaselt peab kool aitama kaasa noorte kasvamisele loovateks, mitmekülgseteks isiksusteks, kes suudavad ennast täisväärtuslikult teostada erinevates rollides nii perekonnas, tööl kui ka avalikus elus.
Põhikooli ülesanne on luua õpilasele eakohane, turvaline, positiivselt mõjuv ja arendav õpikeskkond, mis toetab tema õpihimu ja õpioskuste, eneserefleksiooni ja kriitilise mõtlemisvõime, teadmiste ja tahteliste omaduste arengut, loovat eneseväljendust ning sotsiaalse ja kultuurilise identiteedi kujunemist. Põhikool toetab põhiliste väärtushoiakute kujunemist, õpilane mõistab oma tegude aluseks olevaid väärtushinnanguid ja tunneb vastutust tegude tagajärgede eest.
Põhikool aitab õpilasel jõuda selgusele oma huvides, kalduvustes ja võimetes ning tagab valmisoleku õpingute jätkamiseks järgneval haridustasemel ja elukestvaks õppeks. Sellele lisaks toonitab õppekava, et uue põlvkonna sotsialiseerimise protsess põhineb Eesti kultuuritraditsioonidel, Euroopa ühisväärtustel ning maailma kultuuri ja teaduse saavutuste omaksvõtul.
Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava kehtestab põhihariduse standardi intellektipuudega õpilastele, kes õpivad lihtsustatud, toimetuleku- või hooldusõppes. Vabariigi Valitsuse määrustega on reguleeritud kooli kui tööandja problemaatika (töölepingud, tööaeg, töötasu jmt). Sotsiaalministri määrused reguleerivad õppurite tervise seisukohalt olulisi küsimusi.
Põhihariduse omandamisega seotud õigusi ja kohustusi reguleerivad mitmed õigusaktid. Põhiseadus sätestab õiguse haridusele. Lastekaitseseadus sätestab riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuste kohustused ja ülesanded laste õiguste ja heaolu tagamisel. Haridusseadus defineerib haridustasemed, sh põhihariduse, haridussüsteemi juhtimise ja korralduse põhimõtted, koolikohustuse ning määrab õppeasutuste liigid. Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus sätestab õppekorralduse alused, õpilase, vanema ja koolitöötajate õigused ja kohustused, kooli pidamise ja rahastamise ning riikliku järelevalve alused. Erakooliseadus tegeleb samade küsimuste reguleerimisega erakoolides.
Õigusaktid
Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus
Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava
Keele- ja kultuuriõppeks võimaluste loomise tingimused ja kord
Tervisekaitsenõuded kooli päevakavale ja õppekorraldusele