2021

Riigi tellitavad tasuta kursused võimaldavad inimestel COVID-kriisiga paremini toime tulla 

Sel aastal saab riigi rahastatavate ja õppijatele tasuta tööalastel koolitustel osaleda ligi 10 000 inimest. Kutseõppeasutustes korraldatakse 403 kursust 5053 õppijale ning kõrgkoolides 102 kursust 4817 õppijale.

Kursused on valdavalt IKT valdkonnast: see lähtub ühelt poolt vajadusest toetada inimeste toimetulekut COVID-19 kriisiga, aga teiselt poolt ka OSKA tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi soovitustest. Varasemaga võrreldes pakutakse märkimisväärselt rohkem e-kursuseid, kuid paljude kursuste toimumine sõltub siiski viiruse levikust Eestis ja kehtestatud piirangutest.

Alates 2020. aastast tellib Haridus- ja Teadusministeerium kursusi lisaks kutse- ja rakenduskõrgkoolidele ka ülikoolidelt. Kutseõppeasutustes ja kutseõpet pakkuvates rakenduskõrgkoolides toimuvad kursused toetavad valdkonnaspetsiifiliste IKT oskuste omandamist ning kaugtööks vajalike digipädevuste arendamist.

Ülikoolide ja rakenduskõrgkoolide tellimusega soovitakse toetada erinevates majandussektorites uute tehnoloogiate kasutuselevõttu, soodustada tehnoloogiakasutajate ja -tellijate ning arenduste juhtide teadlikkuse tõusu ning aidata ettevõtetel ja organisatsioonidel digitaliseerida oma tooteid, teenuseid ja äriprotsesse.

Eestis on jätkuvalt suur erialase hariduseta tööjõu osakaal ning paljude vanemaealiste töötajate oskused on vananenud. Tasuta kursused annavad inimestele võimaluse täiendada ja uuendada oma tööalaseid oskusi hoolimata nende majanduslikust olukorrast või haridustasemest.

2020

Valmivad uued OSKA raportid 

Kutsekoda analüüsib tööjõuvajaduse seire ja prognoosi ning oskuste arendamise koordinatsioonisüsteemi OSKA raames Eesti majanduse arenguks vajalike oskuste ja tööjõu vajadust lähema kümne aasta jooksul. 2020. aasta lõpuks analüüsitakse läbi kõik majandussektorid ja avaldatakse raportid avaliku halduse, finants- ja isikuteenuste valdkonnas.

Aasta lõpuks koostatakse ka analüüs COVID-19 põhjustatud majanduskriisi mõjust tööjõu ja oskuste vajadusele. Kutsekojal on valminud ka ülevaade valdkonnaspetsiifiliste IKT-oskuste vajadusest, mis näitas, et digi- ja tehnoloogiaoskuste arendamine on tulevikuvalmiduse kujundamisel määrava tähtsusega.

OSKA raportite alusel koostatud praktilised nõuanded karjääri kujundamiseks ning kasulik info tulevikutöö ja -oskuste kohta on koondatud haridusportaali edu.ee.

2019

Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteem OSKA jätkab ja laiendab tegevust 

OSKA süsteem annab kõigis majandussektoreis terviklikku infot selle kohta, kui palju ja milliste oskustega inimesi vajatakse järgmise viie kuni kümne aasta jooksul.  OSKA analüüsib Eesti tööturul vajaminevat tööjõu- ja oskuste vajadust, kasutades selleks ühtset metoodikat. Kogu majandus on jagatud kahekümne neljaks OSKA valdkonnaks. Igal aastal analüüsitakse ja tehakse ettepanekuid tööturu vajaduste ja koolituspakkumise paremaks ühitamiseks viies-kuues OSKA valdkonnas. Nii saab viie aastaga ring peale kõikidele ametikohtadele kõigil elualadel Eesti ühiskonnas. OSKA tulemused annavad sisendit kvalifikatsiooni- ja karjäärinõustamise süsteemi ja õppekavade arendamiseks, taseme- ja täienduskoolituse pakkumiseks ning õppe rahastamiseks.

2019. aastast hakati OSKA raames seirama valdkondlikes uuringutes tehtud ettepanekute rakendumist. 2018. aastal alustati OSKA veebikeskkonna väljatöötamist, et tutvustada uuringute tulemusi ja ettepanekuid. Veebikeskkond (https://haridusportaal.edu.ee/oska) on 2019. aasta kevadest kõigile õppijatele kättesaadav.

2019. aastal valmisid OSKA analüüsid järgmistes valdkondades

• audiovisuaalvaldkond, sõna ja keel, turundus ja kommunikatsioon, disain ja kunst, trükitööstus
• etenduskunstid, muusika, raamatukogundus, museoloogia, käsitöö ja sport
• kinnisvarateenused
• siseturvalisus ja õigus
• vee- ja jäätmemajandus ning keskkond

Madala haridustasemega või aegunud oskustega inimestele pakutakse riikliku koolitustellimise raames enesetäiendamisvõimalusi 

2019. aastal omandas kutseõppeasutustes täienduskoolituse riikliku koolitustellimuse (RKT) kursustel uusi oskusi ligi 15 000 täiskasvanut ja neist 93% lõpetas kursuse tunnistusega. RKT koolituste prioriteetsed sihtgrupid olid erialase hariduseta täiskasvanud, keskhariduseta täiskasvanud ja aegunud oskustega täiskasvanud vanuses 50+. 62% kursustel osalenutest kuulus loetletud sihtgruppide hulka, mh kasvas 50+ vanuses osalejate osakaal veerandini kõigist osalejatest. Koolituste pakkumisel võeti arvesse OSKA soovitusi. Lisaks kursuste sisulise poole arendamisele laiendati OSKA raportite valdkondades sihtrühmi raportite soovituste kohaselt, st suunati koolitusi ka kõrgharidusega täiskasvanutele. Toetamaks õppeasutusi kursuste läbiviimisel, korraldati kõigile RKT kursusi korraldavatele õppeasutustele seminarid, kus käsitleti koostöövõimalusi täienduskoolituse kvaliteedi tagamisega seonduvat, koostöövõimalusi piirkondades ja töötukassaga, tutvustati sihtrühmade teavitamise võimalusi ning arutati osalejatelt tagasiside kogumise võimalusi.

2018

Tähelepanu all on keerukamate IT-oskuste õpe

Eesti koolides pööratakse algaval õppeaastal rohkem tähelepanu õpilaste digioskuste arendamisele ning digikultuuri integreerimisel õppesse, samuti õpetamise kaasajastamisele. Erilise tähelepanu all on keerukamate IT-oskuste nagu programmeerimine, robootika, 3D-disain ja küberturvalisuse õpetamine. Digioskuste paremaks arendamiseks toetatakse koole sel aastal ligi 8 miljoni euroga arvutite ja teiste digiseadmete soetamisel. Kokku jõuab koolidesse üle kümne tuhande arvuti ja nutiprojektori, mille abil koolipidajate kinnitusel võetakse eesmärgiks veelgi teadlikum ja süsteemsem õpilaste digioskuste arendamine.

Samuti jätkub algaval õppeaastal koolides varasemalt koostatud digiplaanide ja digiküpsuse hinnangute ajakohastamine. Parimate praktikate jagamiseks avaldatakse need Digipeegli keskkonnas.

Lisaks toetatakse eraldi IT Akadeemia raames Tartu Ülikoolis ja Tallinna Ülikoolis IT-õpetajate koolitamist.

Ettevõtlusõpe on jõudnud kolmandikku kõigist Eesti koolidest

Ettevõtlusõppe programm Edu ja Tegu on tõstnud koolide huvi ettevõtlusõppe vastu ja see jõuab järjest suurema hulga õppijateni. Algaval õppeaastal õpetatakse ettevõtlust programmi toel juba kolmandikus üldhariduskoolides, kolmandikus kutsekoolides ja pooltes

kõrgkoolides. Ettevõtlusõpet pakuvad kõik kuus avalik-õiguslikku ülikooli.

2016. aastal käivitatud programm aitab kujundada õppijates ettevõtlikku hoiakut, arendada ettevõtluse alaseid teadmisi ja oskusi ning aitab seeläbi kaasa koolilõpetajate konkurentsivõime kasvule tööturul – kas ettevõtjana või ettevõtliku töötajana, kes mõistab oma panust organisatsiooni väärtusloomesse.Ettevõtlusõpet edendatakse kõikidel haridustasemetel ning selleks on välja töötatud ettevõtlusõppe moodulid ja metoodika ning nende rakendamist toetavad täienduskoolitused ja õppematerjalid.

Üldhariduskoole ja kutseõppeasutusi oodatakse osalema Junior Achievementi õpilasfirma ja Ettevõtliku Kooli programmides, mis on kooskõlas nii üld- kui kutsehariduse ettevõtlusõppe moodulitega ja riiklike õppekavadega ning toetavad nende rakendamist. Üldharidus- ja kutsekoolidele on avatud ka taotlusvoor, kust võib saada toetust ettevõtlusõpet elulisemaks muutvateks projektideks. SA Innove koordineerib kutsehariduse karjääri- ja ettevõtlusõpetajate võrgustikku, kuhu on oodatud õpetajad üle Eesti.

Äriidee arendamise ehk STARTER programmi üritustele on oodatud kõikide kõrgkoolide, kutsekoolide ja ka üldhariduskoolide õpilased. Tegevusi viivad ellu keskused Tartu Ülikoolis, Tallinna Tehnikaülikoolis ja Tallinna Ülikoolis, lisaks on regionaalsed programmid Pärnumaal ja Ida-Virumaal.

Digipööre

Üldharidus- ja kutsekoole toetatakse kokku 10 miljoni euroga selleks, et suureneks koolide koostöö ja parimate praktikate levitamine koos õppe praktilisemaks ja kaasaegsemaks muutumisega. Koolid saavad omavahelises koostöös seada sisse uudse õppevaraga õpiklasse või teisi õppimise võimalusi. Kolme kooli koostöös saab taotleda toetust, et soetada õppevahendeid, töötada välja õppematerjale ja koolitada õpetajaid. Esimesi projekte ootab SA Innove juba oktoobri alguseks.

Haridus- ja Teadusministeerium toetab Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse kaudu põhikoole 4 miljoni euroga digiseadmete soetamisel, et kaasata õpetamisse senisest rohkem digiseadmeid ja seeläbi õppimist mitmekesisemaks muuta.

Lisaks avalikustatati 2017. a sügisel põhikoolide digiplaanid õppekorralduse parendamiseks ja oskuste arendamiseks digivahendite abil. Pea kõik põhikoolide pidajad on koostanud koolide digiplaanid, milles kaardistatakse õppekorralduse parendamise võimalused digiseadmete abil ning õpetajate ja õpilaste digioskuste arendamise võimalused. Digiplaanide avalikustamisega saavad koolid jagada omavahel parimaid praktikaid ning leida kõige nutikamad lahendused digivahendite kasutamiseks õppe korraldamisel.

Tegevused toimuvad EÕS 2020 rakendusprogrammi Digipöörde programm raames.

Vajalike oskuste ja tööjõuvajaduse analüüs

Õppimisel ja õpetamisel on üha olulisem arvestada tööturu vajadustega - selleks on loodud tööturu vajaduse ja prognoosi ning oskuste arendamise koordinatsioonisüsteem OSKA (EÕS 2020 rakendusprogrammi Tööturu ja õppe parema seostamise programm raames), mis analüüsib Eesti majanduse arenguks vajalike oskuste ja tööjõu vajadust lähema kümne aasta jooksul.

Valminud on OSKA raportid järgmistes valdkondades: arvestusala; info- ja kommunikatsioonitehnoloogia; metalli- ja masinatööstus; metsandus- ja puidutööstus; sotsiaaltöö; energeetika ja kaevandamine; keemia-, kummi-, plasti- ja ehitusmaterjalitööstus, tervishoid, transport, logistika, mootorsõidukite müük ja remont, ehitus ning põllumajandus ja toiduainetööstus.

Kõiki raporteid läbivaks teemaks on vajadus heade üldoskuste järele – erialaoskuste kõrval on tööelus üha olulisemad suhtlemis- ja koostööoskused, valmisolek edasi õppida, kohaneda, oskus näha tervikpilti, analüüsida ja sünteesida.

Järgmisena valmivad raportid  hariduse ja teaduse, kaubanduse, rentimise ja paranduse, majutuse, toitlustuse ja turismi, personali- ja administratiivtöö ja ärinõustamise ning rõiva-, tekstiili- ja nahatööstuse valdkondades.