Globaalne ja kultuuridevaheline mõõde õppekavaarenduses
Õppekavaarenduses on Euroopa ja rahvusvahelise mõõtmele tähelepanu pööratud koolieelse lasteasutuse riiklikus õppekavas, põhikooli riiklikus õppekavas, gümnaasiumi riiklikus õppekavas, kutsehariduslikes õppekavades, samuti kõrghariduse ja õpetajakoolituse õppekavades ning täiskasvanuhariduses. Konkreetsetest õppeainetest on Euroopa õpetusega enim seotud ühiskonnaõpetus ja ajalugu. 2008. aastal andis Euroopa Komisjoni esindus Eestis koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga üldharidus- ja kutsekoolide tarbeks välja õpiku „Euroopa Liit sinu jaoks! Nii toimib Euroopa Liit“ (autorid Erkki Bahovski, Wolfgang Böhm ja Otmar Lahodynsky).
2011. a jaanuaris kinnitas Vabariigi Valitsus uued põhikooli riikliku õppekava ja gümnaasiumi riikliku õppekava, mis rakendusid aastatel 2011−2013 ja väikeste muudatustega kehtivad praeguseni. Võrreldes varasema õppekavaga, on rõhuasetus ainekesksuselt liikunud pädevuste arendamisele. Euroopa mõõdet õppekavas ei saa analüüsida pelgalt kognitiivse teadlikkuse tõstmise pinnalt, vaid ka Euroopa põhiväärtuste omandamise kaudu läbi pädevuste arendamise. Vastutustundliku Eesti ja Euroopa kodaniku kujundamisel on õppekavas aukohal kaheksa üldpädevust: väärtuspädevus, sotsiaalne pädevus, enesemääratluspädevus, õpipädevus, suhtluspädevus, matemaatikapädevus ja ettevõtlikkuspädevus. Eesti riikliku õppekava üldpädevused on ideelises seoses Euroopa Liidu elukestva õppe võtmepädevustega. Üldpädevusi täiendavad ainealased pädevused, mis samuti ei piirdu ainult ainealaste teadmistega. Eesti üldharidussüsteemist väljuvalt noorelt eeldatakse näiteks, et lisaks suutlikkusele üles loendada inimõigusi ja demokraatia tunnuseid oskab ta ka ära tunda vihakõnet, reageerib diskrimineerimisjuhtudele ning väärtustab Euroopa Liidu aluspõhimõtteid.
Rahvusvahelist mõõdet lisab Eesti koolidele kindlasti ka võimalus õppida rahvusvaheliste õppekavade järgi. Riik on eraldanud vajalikud vahendid, et tagada IBO (International Baccalaureate Organization Diploma Programmes) ja EB (European Baccalaureate) õppekavade rakendamine. Tallinna Euroopa Kool alustas tegevust 2013. a sügisel. Hetkel on Eestis võimalik õppida inglis-, saksa- ja soomekeelsete õppekavade järgi.
29. mail 2008 kinnitatud koolieelse lasteasutuse riiklikus õppekavas on teema lapsed mujal maailmas, mille raames õpitakse naabermaade lastelaule, tantse, tutvustatakse laste eesnimesid ja kombeid ning teiste rahvaste muinasjutte.
Põhikooli ainekavades on Euroopa mõõdet käsitletud erinevate alateemade kaudu. Näiteks Euroopa maade kirjandust ja kultuuri käsitletakse eesti keele ning alates 7. klassist eesti keele ja kirjanduse ainekava kaudu, õppekirjandus sisaldab eesti kirjanduse kõrval infot teiste rahvaste kirjanikest ja katkendeid nende teostest. Võõrkeele ainekavad sisaldavad teavet antud keelt rääkiva maa nimede, kommete ja suhtlusmaneeride kohta. Õpikud nagu "Väikese eurooplase lugemik" (algkoolile) ning "Noore eurooplase lugemik" (mõlemad koostanud Lauri Leesi) esitlevad erinevate maade, sh Eesti rahvaluulet ja kirjandusklassikat (H.C. Andersen, La Fontaine, O. Wilde). Õpilastelt oodatakse, et nad mõistaksid inimkonna põhilisi väärtusi eri maade kirjanduse kaudu, õpiksid nägema sarnasusi ning mõistaksid Eesti kultuuri osa maailmakultuuris. Muusikaõpetus käsitleb 2. kooliastmes (4.-6. klass) naaberriikide ning 3. kooliastmes (7.-9. klass) maailma rahvaste muusikat ja kultuuri. Euroopa rahvaste Ajaloo ainekava sisaldab põhikooli osas Euroopa ajalugu. XX sajandi kursuses õpitakse ELi teemat rahvusvaheliste suhete kontekstis. Õpilaselt oodatakse, et ta omandab ajaloo põhietappide kronoloogilise raamistiku, teab tähtsamaid ajaloosündmusi, mõistab eri ajastute kultuuripanust ja oskab Eesti ajalugu suhestada Euroopa ajalooga, väärtustab kultuurilist mitmekesisust. Ühiskonnaõpetuses on Euroopa ja rahvusvaheline mõõde samuti olemas – erinevatest rahvustest inimesed, kultuur jne; inim- ja lapse õigused – inimõiguste ülddeklaratsioon, lapse õiguste konventsioon jne.
Gümnaasiumis sisaldavad Euroopa alast teavet mitmed õppeained nagu kirjandus, geograafia, kunst, ajalugu, muusika ja filosoofia (valikkursus) ning ühiskonnaõpetus, mille raames õpetatakse ka olulisi seadusandlikke akte, mis reguleerivad ühiskondlikke suhteid ELis (Inimõiguste Konventsioon).
Gümnaasiumiastmes on ühiskonnaõpetus tervenisti üles ehitatud Euroopa ja rahvusvahelisele mõõtmele: ühiskond, valitsemine, majandus, indiviid ühiskonnas, kaasaja maailma mitmepalgelisus (rassiline, rahvuslik, religioosne jne); globaalprobleemid, tähtsamad maailma- ja regionaalorganisatsioonid; Euroopa integratsioon jne).
Ka on ühiskonnaõpetuse gümnaasiumiastme õpitulemustes ära toodud, et õpilane tunneb kaasaja ühiskonna kujunemise põhijooni, struktuuri ja korralduspõhimõtteid; omab ülevaadet kaasaegse majanduse toimemehhanismidest; teab olulisi rahvusvahelisi organisatsioone; oskab iseloomustada riikidevahelise poliitilise, majandusliku ja kultuurilise suhtlemise põhimõtteid, nüüdisaegseid sotsiaalpoliitilisi süsteeme, kaasaja maailma põhiprobleeme ja arengutendentse; tunneb demokraatia reegleid, inim- ja kodanikuõigusi jne; oskab adekvaatselt määratleda oma kohta ja võimalusi kaasaja maailmas, töötada ja elada turumajanduslikus ühiskonnas jne.
Ühiskonnaõpetuse tunnis saab kasutada Euroopa Liidu õpikut. See on tõlkeõpik, mida on täiendatud Eestit puudutava osaga.
Koostöös ELi Infosekretariaadiga on valminud gümnaasiumi valikaine kava Euroopa Liit ja Eesti. Eesmärgiks on, et õpilane:
- orienteerub ELiga seonduvates küsimustes;
- tunneb ELi kujunemislugu, Eesti integratsioonipürgimusi;
- teab ELi institutsioonide ülesandeid ja eesmärkide saavutamise mehhanisme ning Eesti esindatust liidu institutsioonides;
- oskab iseloomustada ELi õiguse mõju liikmesriikidele ning pädevuse jaotust liikmesriikide ja liidu vahel;
- teab ELi poliitikaid ja nelja vabadusega seonduvaid eesmärke;
- oskab analüüsida ELi mõju Eestile.
Õppesisuks on rahvusvaheliste organisatsioonide areng, ELi ajalugu, ELi institutsioonid ja ELi poliitikad.
Gümnaasiumis on neli kursust (á 35 tundi) pühendatud Euroopa ajaloo õppimisele: Üldajalugu sisaldab lühiülevaadet Euroopa ajaloost Vanaajast 19. sajandi lõpuni ning lähiajalugu käsitleb maailma, sh Euroopa ajalugu 20. sajandi algusest kaasajani. Eesti ajalugu õpitakse samuti seoses Euroopa ja maailma ajalooga. Valikkursus „Üldajalugu – Euroopa maade ja Ameerika Ühendriikide ajalugu“ käsitleb Euroopa kultuuriareaale minevikust tänapäevani. Euroopa ajalugu vaadeldakse olulisemate sündmuste, probleemide ja protsesside kaudu tsivilisatsiooni tekkimisest kuni kaasaja rahvusvaheliste sündmuste ja globaalprobleemideni. Teemade lõikes vaadeldakse kultuuri, majanduse, igapäevaelu, ühiskonna poliitilise elu ja rahvusvaheliste suhete arengut erinevatel perioodidel. Aineõpetusega taotletakse, et õpilane õpib end suhestama kodukoha, Eestimaa, Euroopa ja maailmaga. Õpitulemustes rõhutatakse, et gümnaasiumi lõpetaja tunneb maailma olulisemaid kultuurisaavutusi, mõistab kultuuri järjepidevust ning tunneb Eesti ajalugu ja selle seoseid Läänemeremaade ning Euroopa ja maailma ajalooga. Õppevara digiteerimise raames koostati e-Koolikotis asuv digitaalne õppevara gümnaasiumi jaoks. Ajaloo õppematerjalide seast leiab õppematerjali ja interaktiivseid ülesandeid Euroopa Liidu ajaloo ja Euroopa integratsiooni teemal, ühiskonnaõpetuse alt maailma arengu ja maailmapoliitika teemal. Euroopa dimensiooni toetavad ja tugevdavad õpetajatele korraldatud teabepäevad koostöös Euroopa Komisjoni Eesti esindusega, õpetajate külaskäigud Euroopa Parlamenti ning Euroopa Parlamendi Eesti saadikute kohtumised õpetajate ja õpilastega.
2006. aastal allkirjastati HTMi, Eesti Punase Risti ja Rahvusvahelise Punase Risti Komitee vaheline koostööleping haridusprogrammi "Avastades humanitaarõigust" rakendamiseks Eestis. Valminud on õppematerjali tõlge eesti keelde ning Eesti õpetajatele on korraldatud mitmeid koolitusi. Õppematerjali "Avastades humanitaarõigust" peamine eesmärk on kujundada noortes vastutustunnet, et nad peaksid lugu elust ja inimväärikusest. Materjalis käsitletakse nii ajaloolisi kui ka tänapäevasündmusi, et anda õpilastele ettekujutus, kuidas humanitaarõiguse rakendamisega saab vähendada sõjakoledusi ja sõjategevusega mitte seotud inimeste kannatusi. Teema avatakse õpilasele arutelude ja relvakonfliktis osalenute mälestuste kaudu.
Genfi konventsiooniga seotud teemasid käsitletakse Eesti üldhariduskoolides ka praegu. Ajaloos on teemad "rahukasvatus", kus vaadeldakse, kuidas sõjad muudavad inimeste arusaamu humanitaarõiguse valdkonnas, Punase Risti teke ja relvastuse keelustamisega seonduv; ühiskonnaõpetuses käsitletakse teemasid "inimeste õigused ja kohustused", "inimõiguste ja humanitaarõiguse seosed", "pagulased ja ümberasumine"; loodusteadustes käsitletakse kriiside mõju keskkonnale ja rahvastikuprotsessidele. Inimõiguste käsitlemisel on väga oluline kogu kooli poliitika, sh. koolidemokraatia, koolisisene suhtluskultuur jne. Ainetunnis omandatud teadmisi aitavad kinnistada ja süvendada erinevad temaatilised programmid („Inimõigustesõbralik kool“, „KIVA“, „Hea kool“ jne).
MTÜ Mondo Maailmahariduskeskuse välja antud gümnaasiumi valikkursuse õppematerjal „Globaliseeruv maailm” tugineb gümnaasiumi geograafia kohustuslikes kursustes omandatud teadmistele, oskustele ja hoiakutele ning on tihedalt seotud ajaloos, ühiskonna- ja majandusõpetuses õpitavaga. Õppesisu lõimub maailmaharidusega, mis loob võimaluse mõista üleilmastumise põhjusi ja mõjusid ning olla peamiste rahvusvaheliste arengueesmärkide ja jätkusuutliku inimarengu põhimõtete tundmise kaudu aktiivne kodanik. Valikkursus võimaldab süvendatult tegelda eri regioonide aktuaalsete probleemidega arenenud ja arengumaade näidetel. Maailma loodusliku, kultuurilise, demograafilise ja majandusliku mitmekesisuse ning eripära tundmine lubab toime tulla globaliseeruvas maailmas.
Gümnaasiumi kirjanduse ainekavas on kolm kursust (á 35 tundi) eesti ja kolm kursust maailmakirjandust, mis hõlmavad peamiselt Euroopa kirjandust antiikajast postmodernismini. Koolide tarbeks on välja antud kolm komplekti maailmakirjanduse õpikuid eri autoritelt, lugemik ja teisi tekstikogumikke.
Kutseõppe korraldamise eesmärk on luua võimalused sellise isiksuse kujunemiseks, kellel on teadmised, oskused ja hoiakud ehk kompetentsid ning vilumused ja sotsiaalne valmidus töötamiseks, ühiskonnaelus osalemiseks ja elukestvaks õppeks.
Kutseõppe aluseks olevad kutsestandardid paiknevad Eesti kvalifikatsiooniraamistiku teisel kuni viiendal kvalifikatsioonitasemel. Õppekavad jagunevad riiklikeks õppekavadeks ja kooli õppekavadeks.
Kutsekeskhariduse riiklikud õppekavad koostatakse koostöös sotsiaalpartneritega, võttes aluseks kutseharidusstandardi, asjaomased kutsestandardid ja gümnaasiumi riikliku õppekava. Riiklikud õppekavad on jaotatud õppevaldkondadesse, -suundadesse ja õppekavarühmadesse ISCED-F 2013 alusel. Kõigis kutseõppe riiklikes õppekavades on moodulid üldoskuste arendamiseks. Üldõpingute moodulites käsitletakse teemasid majandusest, ettevõtlusest, õigusaktidest, keskkonnakaitsest ning tööohutusest. Üldõpingute osaks on ka võõrkeelteoskuse arendamine rõhuasetusega erialasel keelel. Pool üldõpingutest on lõimitud eriala põhiõpingutega, seega omandab õppija erialaga seotud laiemad teadmised. Õppekava läbinud õppija iseseisva õppimise oskus on arenenud nii, et ta suudab hankida informatsiooni ja jälgida kutseala arengut kodu- ja välismaal.
Nii süsteemi kui koolide tasandil tehakse koostööd erinevate Euroopa algatuste raames, nt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu soovituse ECVET (European Credit for VET) alusel on välja töötatud ja rakendatud Eesti kutsehariduse arvestuspunkt (EKAP).
Erinevate rahvusvaheliste projektide kaudu on koostatud valdkondlikke ühisõppekavu, arendatud õppematerjale, võimaldatud õppijatele omandada töökogemusi ning viibida praktikal välisriigis.
Partnerlus ja koostöövõrgustikud
Võimalusi partnerluseks ja koostöövõrgustikeks pakuvad Erasmus+ programm (strateegiline partnerlus, e-Twinning) ning Põhja- ja Baltimaade koostööprogrammi Nordplus allprogrammid. Lisaks rakendatakse Eestis ProgeTiigri programmi, mille eesmärk on tõsta õpilaste tehnoloogilist kirjaoskust ja digipädevusi, mille valdamine hõlbustab samuti rahvusvahelist koostööd.