Ülikooli õppejõud on professorid, lektorid, ja õpetajad. Kõrgharidusstandard kehtestab õppejõududele üldised nõuded akadeemilise kraadi, haridusliku kvalifikatsiooni, teadus- ja arendustegevuse, üliõpilaste juhendamise, pedagoogiliste oskuste ja kutsealase töökogemuse osas.
Õppeasutus lähtub õppejõududele miinimumnõuete kehtestamisel kõrgharidusstandardi nõuetest, aga võib kehtestada ka kõrgemad nõuded, kui seda on vaja õppekava eesmärkide ja õpiväljundite saavutamiseks,
Õppejõud jagunevad korralisteks õppejõududeks ja külalisõppejõududeks.
Õppejõudude töö- ja palgakorralduse ning muud töötingimused kehtestab kõrgkool oma regulatsioonidega, lähtudes üldisest seadusandlusest.
Planeerimispoliitika
Eestis ei ole rakendata kõrghariduse akadeemiliste töötajate puhul riiklikku planeerimispoliitikat.
Ametisse astumine
Korraliste õppejõudude ja teadustöötajate töölepingud on tähtajalised ja ametikohad kõrgkoolis täidetakse kuni viieks aastaks avaliku ja kõigile osalistele võrdsete tingimustega konkursi korras. Konkursi võitnud isikutega sõlmib rektor töölepingu. Töölepingu sõlmimisest võib keelduda konkursitingimuste ja -korra rikkumisel.
Konkurssi välja kuulutamata võib õppejõu või teadustöötaja ametikoha määratud ajaks täita õppejõu või teadustöötaja kvalifikatsiooninõuetele vastava isikuga, kui:
- õppejõu või teadustöötaja valimise konkurss on luhtunud;
- ametikohal tehtav töö on ajutise tähtajalise iseloomuga.
Kõrgkooli nõukogu kehtestatud tingimustel on rektoril õigus konkurssi välja kuulutamata kutsuda kuni viieks aastaks külalisõppejõuna õppetööd läbi viima teadlasi või teisi silmapaistvaid loomeisikuid või oma eriala silmapaistvaid praktikuid.
Kõrgkool atesteerib oma korralist õppejõudu ja teadustöötajat iga viie tööaasta jooksul vähemalt ühe korra. Kui korraline õppejõud või teadustöötaja ei läbi atesteerimist, võib temaga sõlmitud töölepingu erakorraliselt üles öelda töölepingu seaduses sätestatud tingimustel ja korras.
Ameti staatus
Kõik ülikoolide ja rakenduskõrgkoolide akadeemilised töötajad töötavad töölepingute alusel.
Palgad
Õppejõudude palgad on väga erinevad, sõltuvalt positsioonist, koormusest, staažist ja kvalifikatsioonist. Reaalne sissetulek sõltub ka osalemisest teadus- ja arendustegevuse projektides.
Tööaeg ja puhkepäevad
Vastavalt töölepingu seadusele on kõrgkooli õppejõudude üldine tööaeg 40 tundi nädalas. Kõrgkooli regulatsioonides, kollektiivlepingus ja töötajaga sõlmitud töölepingus sätestatakse täpsemad tingimused.
Ülikoolide ja rakenduskõrgkoolide juhtidele, õppejõududele ja teadustöötajatele antakse puhkust järgmises ulatuses:
- rektor, prorektor – 56 kalendripäeva;
- korraline õppejõud (professor, dotsent, assistent, lektor, õpetaja) – 56 kalendripäeva;
- teadustöötaja (uurija-professor, juhtivteadur, vanemteadur, teadur) – 42 kalendripäeva.
Ülikooli korralistel õppejõududel on viie aasta jooksul õigus ühele tööülesannetest vabale semestrile oma kutseoskuste täiendamiseks või muuks loometööks ühes ametipalga säilitamisega.
Edutamine
Üleriigilist regulatsiooni ei ole, kõrgkoolides on välja töötatud omad töötajate tunnustamise ja edutamise reeglid.
Alates 2018. aastast tunnustatakse ühte kõrgkooli õppejõudu aasta õppejõu tiitliga, millega kaasneb preemia 10 000 eurot. Ülikooli õppejõul on võimalik kandideerida ka haridusvaldkonna elutööpreemiale, mille suurus on 65 000 eurot.
Pensionile jäämine, pensionid
Kõrgkooli õppejõud jäävad pensionile üldises korras.
Seadusega on kehtestatud ülikoolis emeriitprofessori ja emeriitdotsendi, rakenduskõrgkoolis emeriitprofessori staatus.
Emeriitprofessori nimetuse võib nõukogu anda ülikoolis vähemalt kümme aastat professorina töötanud või vähemalt kahel korral korraliseks professoriks valitud isikule, kes on saanud vanaduspensioniealiseks.
Emeriitdotsendi nimetuse võib ülikooli nõukogu anda ülikoolis vähemalt 15 aastat dotsendina töötanud õppejõule, kes on saanud vanaduspensioniealiseks.
Rakenduskõrgkooli nõukogu võib nimetada emeriitprofessoriks rakenduskõrgkoolis vähemalt kümme aastat professorina töötanud ja vanaduspensioniealiseks saanud õppejõu. Emeriitprofessoril ja -dotsendil on õigus osaleda kõrgkooli tegevuses ja saada emeriiditasu nõukogu kehtestatud korras. Emeriiditasusid makstakse riigieelarvest.
Õigusaktid