Õpinõustamine
Koolieelsetes lasteasutustes on lastel õigus saada pedagoogidelt abi õppekavades ettenähtu omandamiseks. Lasteasutuse õppekavas esitatakse erivajadusega lapse arengu toetamise põhimõtted ja korraldus. Erivajadustega lapse, sh andeka lapse arengu toetamine on meeskonnatöö, mille toimimise eest vastutab lasteasutuse direktor. Vajadusel koostavad rühma pedagoogid õppeaasta algul koostöös logopeedi/eripedagoogi jt spetsialistidega ning lapsevanemaga lapsele individuaalse arengukava. Lasteasutus toetab erineva keelelise ja kultuurilise taustaga peret lapsele oma keele ja kultuuri tutvustamisel ning eesti keele ja kultuuri väärtustamisel.
Põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest tulenevalt peavad õpetajad jälgima õpilase arengut ja toimetulekut koolis ning vajaduse korral kohandama õpet õpilase vajaduste kohaselt. Õpilase võimete ja annete arendamiseks tuleb koolis selgitada välja õpilase individuaalsed õpivajadused, valida sobivad õppemeetodid ning korraldada vajaduse korral diferentseeritud õpet. Õpilasele, kellel tekib takistusi koolikohustuse täitmisel või mahajäämus õpitulemuste saavutamisel, annab kool üldist tuge: õpetaja pakutav individuaalne lisajuhendamine, tugispetsialistide teenus, õpiabitunnid individuaalselt või rühmas.
Tugispetsialist on logopeed, eripedagoog, koolipsühholoog või sotsiaalpedagoog, kes toetab õppeprotsessis õpilase arengut, võimetekohast õppimist ja sotsiaalseid oskusi.
Tugispetsialistide ülesanded:
- eripedagoog ‒ õpilase arengu- ja õpioskuste taseme kindlaks tegemine ja tema arengut mõjutavate tegurite ning õpivajaduste väljaselgitamine; õpetajate juhendamine ja nõustamine õpilase õppe planeerimisel ja läbiviimisel; õpiabirühma- või individuaaltundide ettevalmistamine ja läbiviimine õppeasutuses;
- logopeed ‒ õpilase kommunikatsioonivõime hindamine, kommunikatsioonihäiretega õpilaste väljaselgitamine, nende suulise ja kirjaliku kõne arengu toetamine ning neile sobiva suhtluskeskkonna soovitamine; õpetajate toetamine õpilaste kommunikatsioonivõime arendamisel, taastamisel ning kompenseerimisel;
- koolipsühholoog ‒ õpilase psühholoogilist arengut ja õppeprotsessis toimetulekut mõjutavate tegurite (psüühilised protsessid, isiksuse omadused, emotsionaalne seisund, vaimse tervise probleemid, suhtlemis- ja käitumisoskused) hindamine; õpilase nõustamine isikliku elu, õppetööga ning vaimse tervisega seotud probleemidega toimetulekul, tunnetusprotsesside, vaimsete võimete, käitumis- ja suhtlemisoskuste arendamisel ning õpi- ja karjäärivalikute tegemisel; õpilase toetamine ning vanema ja kooli personali nõustamine kriisisituatsioonist väljatulekuks toe korraldamisel;
- sotsiaalpedagoog ‒ on õpilase sotsiaalsete oskuste hindamine ning tema eakohast tegutsemisvõimet takistavate tegurite analüüsimine, õpilase suhtlemisoskuse ja sotsiaalse pädevuse kujundamine ja toetamine; koolis esilekerkivate õpilaste sotsiaalsete ja koolikohustuse täitmist takistavate probleemide kaardistamine, nende ennetus- ja lahendustegevuste koordineerimine.
Kui õpilane vajab tõhustatud või erituge, kaasatakse toevajaduse hindamisse kooliväline nõustamismeeskond ja spetsialistid haridus-, sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonnast. Rakendatava toe maht ja sisu ei sõltu niivõrd õpilase meditsiinilisest diagnoosist või määratud puudest, kuivõrd sellest, millist õppekorraldust ja tugiteenuseid ta vajab.
Psühholoogiline nõustamine
Tugispetsialistide teenuse rakendamiseks loob võimalused kooli pidaja ning teenuse rakendamist korraldab direktor. Direktor võtab teenuse osutamiseks kooli tööle vajalikud tugispetsialistid või korraldab teenuse muul viisil.
Kui õpilane või tema seaduslik esindaja avaldab teenuse saamiseks soovi või teenuse järele ilmneb vajadus, korraldab kool õpilasele võimaluse vestelda isiklikult tugispetsialistiga mitte hiljem kui nädala jooksul. Õnnetusjuhtumi puhul või olukorras, kus õpilase enda või teiste õpilaste elu või tervis on ohus, tuleb õpilasele teenust pakkuda esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui järgmisel tööpäeval.
Koolipsühholoogi ülesanne on õpilase psühholoogilist arengut ja õppeprotsessis toimetulekut mõjutavate tegurite (psüühilised protsessid, isiksuse omadused, emotsionaalne seisund, vaimse tervise probleemid, suhtlemis- ja käitumisoskused) hindamine; õpilase nõustamine isikliku elu, õppetööga ning vaimse tervisega seotud probleemidega toimetulekul, tunnetusprotsesside, vaimsete võimete, käitumis- ja suhtlemisoskuste arendamisel ning õpi- ja karjäärivalikute tegemisel; õpilase toetamine ning vanema ja kooli personali nõustamine kriisisituatsioonist väljatulekuks toe korraldamisel.
Karjäärinõustamine
Iga üldhariduskool peab korraldama õpilaste teavitamise edasiõppimisvõimalustest ja tööturu üldistest suundumustest ning tagama karjääriteenuste (karjääriõpetus, -info või -nõustamine) kättesaadavuse.
Karjäärinõustamist nii üldharidus- kui kutsekoolides viivad läbi karjäärispetsialistid, kes töötavad maakondlikes hariduse tugiteenuste keskustes. Koolis korraldab karjääriõpet ja selle arendustegevusi karjääriõppe läbiviija või karjääriõpetuse õpetaja. Tööturu- ja haridusteemalist infot loob, koondab ja vahendab karjääriinfo spetsialist.
Karjääri planeerimisel toetab inimest karjäärinõustaja, kes aitab suurendada teadlikkust iseendast, hariduse ja tööturu võimalustest, püstitada eesmärke ning kavandada tegevusi nende eesmärkide saavutamiseks.
2019. aasta algusest ühendati SA Innove Rajaleidja karjääriteenused ning nende arendamine Eesti Töötukassa karjääriteenuste süsteemiga ning teenuseid hakkas osutama Eesti Töötukassa.