Kõrgkoolide ja kõrghariduse taseme õppekavagruppide välishindamist reguleerivad ülikooliseadus, rakenduskõrgkooli seadus ja erakooliseadus. Kõrgharidusstandard kehtestab nõuded kõrghariduse tasemel õppe läbiviimiseks.
2008. aastast mindi Eestis õppekavade akrediteerimisel põhinevalt kvaliteedi hindamise süsteemilt üle uuele, kaheastmelisele kvaliteedi kindlustamise süsteemile: õppekavagrupi kvaliteedi hindamine ja institutsionaalne akrediteerimine. Uus süsteem rakendus täielikult alates 2012. aastast. Aastatel 2009–2011 viidi läbi kõikide õppeasutuste õppekavagruppide hindamine – üleminekuhindamine, mille tulemuseks oli kas õppe läbiviimise õiguse andmine tähtajatult või tähtajaliselt või kohustus õppe läbiviimine lõpetada. Hinnati õppe kvaliteeti, õppekavaarendust, ressursse ja jätkusuutlikkust. Tähtajalise õppe läbiviimise õiguse saanud kõrgkoolide õppekavagrupid läbivad kordushindamised aastatel 2012‒2017.
Kõrgharidustaseme õppe läbiviimise õiguse saamiseks esitavad nii era-, avalik-õiguslikud kui ka riiklikud kõrgkoolid taotlused koos õppe kvaliteeti, ressursse ja jätkusuutlikkust kirjeldavate andmetega Haridus- ja Teadusministeeriumile. Taotlust menetleb Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuur (EKKA). Positiivse tulemuse korral kinnitatakse õppe läbiviimise õigus Vabariigi Valitsuse määrusega kõrgharidusstandardi lisas.
Institutsionaalne akrediteerimine on välishindamine, mille käigus hinnatakse kõrgkooli kui terviku toimimist. Täpsemalt juhtimise, töökorralduse ning õppe- ja teadustegevuse ning õppe- ja uurimiskeskkonna vastavust õigusaktidele, kõrgkooli eesmärkidele ja arengukavale. Institutsionaalse akrediteerimise eesmärk on toetada strateegilise juhtimise ja kvaliteedikultuuri arengut kõrgkoolis, teavitada huvigruppe kõrgkooli põhitegevuste tulemustest ning suurendada Eesti kõrghariduse usaldusväärsust ja konkurentsivõimet. Õppekavagrupi kvaliteedi hindamine on oma olemuselt tagasisidestav ning kõrgkooli sisehindamist ja enesearendust toetav. Protsessi käigus hinnatakse õppekavade ning nende alusel toimuva õppe ja õppealase arendustegevuse vastavust õigusaktidele, riigisisestele ja rahvusvahelistele standarditele ja arengusuundadele ning antakse soovitusi õppe kvaliteedi parandamiseks.
Õppekavagruppide kvaliteedi hindamisele ei järgne sanktsioone, ekspertide hinnangutel on soovitav iseloom. Õppekvaliteedi olulisel halvenemisel on riigil võimalus algatada riiklik järelevalve ja selle tulemusena teha Vabariigi Valitsusele ettepanek õppe läbiviimise õiguse ära võtmiseks.
Iga õppeasutus peab läbima nii õppekavagrupi kvaliteedi hindamise kui institutsionaalse hindamise vähemalt korra 7 aasta jooksul.
Nimetatud välishindamised viiakse läbi EKKA või temaga kooskõlastatult välisriigi pädeva kvaliteediagentuuri poolt.
Vastutavad organid
Õppeasutus võib kõrgharidusõpet läbi viia ning väljastada diplomeid ja akadeemilisi kraade, kui talle on selleks Vabariigi Valitsuselt antud luba. Õppeasutus peab õppe õigust taotlema, menetluse korraldab Haridus- ja Teadusministeerium. Vabariigi Valitsus võib anda õiguse õpet läbi viia (a) tähtajatult või (b) kuni kolmeks aastaks. Juhul, kui taotluse hindamisel on tuvastatud kaalukaid puudusi, mille tõttu ei saa olla kindel, et kvaliteetse õppe läbiviimine on tagatud, jäetakse taotlus rahuldamata ning selle otsuse kinnitab haridus- ja teadusminister oma käskkirjaga.
Üleminekul uuele kõrghariduse kvaliteeditagamise süsteemile loodi 2009. a sõltumatu Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuur (EKKA), kes lähtub oma tegevuses rahvusvahelistest põhimõtetest. EKKA:
- korraldab ja viib kõrghariduse omandamist võimaldavates õppeasutustes läbi institutsionaalset akrediteerimist;
- korraldab ja viib läbi kõrgharidustaseme õppekavagruppide kvaliteedi hindamist;
- avalikustab institutsionaalse akrediteerimise ja kvaliteedihindamise tingimused ja korra;
- läbib perioodiliselt rahvusvaheliselt tunnustatud välishindamise.
EKKA koosneb hindamist korraldavast büroost ja hindamist läbiviivast hindamisnõukogust.
Hindamisnõukogusse kuulub igast õppevaldkonnast vähemalt üks ekspert. Hindamisnõukogu liikmete kandidaate saavad esitada ülikoolid, rakenduskõrgkoolid, teadus- ja arendusasutused, registreeritud kutse- ja erialaliidud, tööandjate ühendused ning üliõpilaskondade liidud.
Riigikontroll kontrollib avalik-õiguslike ülikoolide tegevust vastavalt riigikontrolli seadusele. Riiklikku järelevalvet ülikooli tegevuse õiguspärasuse üle teostab Haridus- ja Teadusministeerium.
Kvaliteedikindlustamise viisid ja meetodid
Alates 2012. aasta 1. jaanuarist võib kõrgharidustaseme õpet läbi viia üksnes juhul, kui Vabariigi Valitsus on andnud õiguse vastavas õppekavagrupis õpet läbi viia. Selle õigusega kaasneb õigus väljastada riiklikke lõpudokumente.
Kõrgharidustaseme õppe läbiviimise õiguse saamiseks peab õppeasutus seda õigust taotlema. Ühik, millele õigust taotletakse, on õppekavagrupp.
Ühtlase tulemuse ja võrdse kohtlemise huvides kehtib õppe läbiviimise õiguse taotlemise kord kõigile õppeasutustele, olenemata sellest, kas tegemist on eraõigusliku, avalik-õigusliku või riikliku õppeasutusega. Taotlusele lisatakse andmed, mis võimaldavad hinnata õppekavade eesmärke ja õpiväljundeid, õppejõudude arvu ja kvalifikatsiooni, õppemateriaalse baasi olemasolu ning finantseerimisallikaid. Põhjendada tuleb ka õppe avamise vajadust, esitada andmed sihtrühma kohta ning kutse- ja erialaliitude ettepanekud.
Õppe läbiviimise õiguse andmise menetluse ja ekspertiisi korraldab HTM, sest tegemist on riikliku hariduspoliitika kujundamisega. Äärmiselt olulises komponendis õppe läbiviimise õiguse andmisel – esmahindamisel – on kaasatud selleks parimat pädevust omav EKKA, kes kaasab vastavalt vajadusele täiendavalt eksperte (kõrgkoolidest, ettevõtlussektorist, erialaliitudest jm).
Doktoriõppe läbiviimise õigust taotledes tuleb esitada andmed doktoriõppe aluseks oleva teadusvaldkonna teadus- ja arendustegevuse evalveerimise kohta.
Välishindamine viiakse õppeasutuses läbi kas institutsionaalse akrediteerimise või õppekavagruppide kvaliteedi hindamisena. Välishindamist korraldab ja viib läbi EKKA, kes kaasab oma tegevusse lisaks agentuuri hindamisnõukogus olevatele ekspertidele ka teisi asjatundjaid.
Õppeasutusel on võimalus esitada EKKAle taotlus, et välishindamise viiks läbi mõni muu tunnustatud (EQAR registrisse kantud) rahvusvaheline kvaliteediagentuur.
Kõrgkoolidel on kohustus läbida institutsionaalne akrediteerimine kord 7 aasta jooksul, kuid juhul, kui EKKA on eelmisel akrediteerimisel tuvastanud puudusi, võib ta anda ka kuni 3aastase tähtaja, mille jooksul õppeasutus peab institutsionaalse akrediteerimise uuesti läbima.
Institutsionaalne akrediteerimine hindab õppeasutuse sisemist kvaliteedikindlustamise süsteemi ja selle toimimist, sh õppeasutuse ülesannete täitmist, juhtimissüsteemi vastavust kõrgkooli eesmärkidele ja arengukavale.
EKKA annab institutsionaalse akrediteerimise tulemusel ühe järgmistest hinnangutest:
- kõrgkooli juhtimine, töökorraldus, õppe- ja teadustegevus ning õppe- ja uurimiskeskkond vastavad nõuetele, ning teeb otsuse akrediteerida ülikool seitsmeks aastaks;
- kõrgkooli juhtimises, töökorralduses, õppe- ja teadustegevuses või õppe- ja uurimiskeskkonnas esinevad puudused, annab juhiseid nende kõrvaldamiseks ning teeb otsuse akrediteerida ülikool kolmeks aastaks;
- kõrgkooli juhtimine, töökorraldus, õppe- ja teadustegevus ning õppe- ja uurimiskeskkond ei vasta nõuetele, ning teeb otsuse ülikooli mitte akrediteerida. Teavitatakse haridus- ja teadusministrit ning antakse juhiseid puuduste kõrvaldamiseks. Teavitamine on HTMile aluseks algatada riiklik järelevalve või õppekavagruppide kvaliteedi hindamine õppeasutuses või õppeasutuse ümberkorraldamine-lõpetamine.
Kui EKKA on juhtinud ministri tähelepanu olulistele puudustele õppeasutuse sisemises kvaliteedikindlustamise süsteemis, on ministril esmalt õigus anda õppeasutusele tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Kui puudusi ei kõrvaldata või õppeasutusel ei ole võimalik neid ilma täiendavate ressurssideta kõrvaldada, on ministril õigus algatada õppeasutuse kõikide õppekavagruppide kvaliteedi hindamine õppeasutuse enda kulul (riikliku õppeasutuse puhul riigi kulul) või õppeasutuse ümberkorraldamine-tegevuse lõpetamine ja õppe läbiviimise õiguse äravõtmine.
Kui kõikide õppekavagruppide kvaliteedi hindamine viib tulemuseni, et ka õppe kvaliteet õppeasutuses on ebarahuldav, viib haridus- ja teadusminister selle teabe Vabariigi Valitsusse koos ettepanekuga õppeasutuselt õppe läbiviimise õigus ära võtta. Seega võivad institutsionaalsel akrediteerimisel tuvastatud puudused lõppkokkuvõttes viia õppeasutuse sulgemiseni.
Õppekavagruppide kvaliteedi hindamine keskendub õppekavadel toimuva õppe kvaliteedi hindamisele, sealhulgas ka õppejõudude nõuetele vastavuse hindamisele. Õppekavagruppide kvaliteedi hindamine toimub kord 7 aasta jooksul, kui EKKA ei ole eelmise kvaliteedi hindamise tulemustest lähtudes kehtestanud kuni 3 aasta pikkust tähtaega.
Kvaliteedi hindamise tulemuseks on hindamisotsus ja konkreetsed ettepanekud, kuidas õppeasutusel on võimalik õppe kvaliteeti parandada. EKKA-l on väga erandlikel juhtudel, kui õppe kvaliteet on võrreldes eelmise kvaliteedi hindamise tulemusega drastiliselt halvenenud, kohustus haridus- ja teadusministrit sellest teavitada. Sellisel juhul peab minister viima läbi riikliku järelevalve, mille tulemuseks võib kõige halvemal juhul olla õppe läbiviimise õiguse äravõtmine. Koos otsusega õppe läbiviimise õigus ära võtta peab kaasnema lahendus, kuidas õppeasutuses õppivad üliõpilased saavad oma õpinguid jätkata.
Õppe läbiviimise õiguse äravõtmise aluseks saab olla riiklik järelevalve. Riikliku järelevalve võib HTM algatada kas omal initsiatiivil või EKKA ettepanekul. Haridus- ja teadusminister võib esitada Vabariigi Valitsusele ettepaneku õppeasutuselt õppe läbiviimise õiguse äravõtmiseks juhul, kui
- riikliku järelevalve tulemusel tuvastatakse õppeasutuse tegevuse õigusvastasus ning selle kõrvaldamiseks tehtud ettekirjutust ei ole täidetud või
- on tuvastatud õppekvaliteedi või sisemise kvaliteedikindlustamise süsteemi või selle toimimise halvenemine olulisel määral, võrreldes varem hinnatud olukorraga, või
- õppeasutus ei ole täitnud institutsionaalses akrediteerimises või kvaliteedi hindamises osalemise kohustust.
Sama ettepanek esitatakse Vabariigi Valitsusele ka juhul, kui doktoriõppe aluseks olnud teadusvaldkonna teadustegevus evalveeritakse negatiivselt.
Õigusaktid