• Vabariigi Valitsus on kehtestanud haridustöötajatele lühendatud tööaja 35 tundi nädalas;
• Haridus- ja Teadusministeerium kehtestab õpetajate kvalifikatsiooninõuded ning lasteaiaõpetajate atesteerimise alused ja korra, moodustab atesteerimisekomisjoni ja osaleb selle töös, teostab riiklikku järelevalvet;
• maakonnavalitsus osaleb riiklikus järelevalves;
• kohalik omavalitsus/kooli pidaja sõlmib töölepingu direktoriga, kehtestab koolieelse lasteasutuse koosseisu (ministri määrusega kehtestatud miinimum on kohustuslik), osaleb lasteaiaõpetajate atesteerimiskomisjonis, võib pakkuda soodustusi; peab tagama õpetajate metoodilise teenindamise;
• aine- ja kutseliitude esindajad osalevad ministeeriumi partneritena regulatsioonide väljatöötamises ning lasteaiaõpetajate atesteerimiskomisjonis. Eesti Õpetajate Liit korraldab kutse andmist lasteaia- ja üldhariduskoolide õpetajatele.

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, koolieelse lasteasutuse seaduse, kutseõppeasutuse seaduse, erakooliseaduse ning kõrgharidusseadusega on sätestatud personaliga seotud küsimused. Kohalikel omavalitsustel on haridusseadusega sätestatud õigus anda õpetajaile lisasoodustusi.

Töölepingu seadus ning selle alusel vastu võetud Vabariigi Valitsuse ning haridus- ja teadusministri määrused sätestavad tööleasumise ja töölt lahkumise tingimused ja korra, puhkusetingimused, tööaja pikkuse ja palga alammäärad.

Töötervishoiu ja tööohutuse seadus sätestab töökeskkonna suhtes esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, tööandja ja töötaja kohustused tervisele ohutu töökeskkonna loomisel, töötervishoiu ja tööohutuse korralduse ettevõtte ja asutuse ning riigi tasandil, asjaomaste vaidluste lahendamise korra ning vastutuse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmata jätmise eest. Õpetajate kohta ei ole erisusi sätestatud.

Õpetajate pensionikindlustus on sarnaselt teiste töötajatega reguleeritud riikliku pensionikindlustuse seadusega.

Planeerimispoliitika

Ülikoolidele tegevustoetuse eraldamiseks peab haridus- ja teadusminister nendega läbirääkimisi, lähtudes ülikooli missioonist, eesmärkidest ja ülesannetest ning prognoositavast kõrgharidusega spetsialistide vajadusest tööturul. Kaks Eesti ülikooli on võtnud vastutuse kõrgel tasemel ja ühiskonna vajadustele vastava õppetegevuse toimumise, kvaliteedi ja arengu eest õpetajakoolituses, avades vajaliku arvu õppekohti.

Planeerimispoliitikast teavitatakse ajalehtede ja Interneti vahendusel, see on suunatud eelkõige keskhariduse taseme lõpetajatele.

Eesti Hariduse Infosüsteemi õpetajate ja õppejõudude alamregistrisse sisestavad koolid kõikide oma pedagoogiliste töötajate kohta andmed nende töökoormuse, õpetatavate ainete, haridustaseme, täienduskoolituse ja keeleoskuse kohta. Registri statistilised väljundid on avalikkusele kättesaadavad veebipõhise rakenduse Haridussilm kaudu. Register sisaldab ka avalikku lisamoodulit, kuhu koolid saavad kanda oma vakantsed töökohad.

Haridusseaduse põhjal on kohalikel omavalitsustel kohustus prognoosida pedagoogide vajadust ning abistada haridusasutusi töötajate leidmisel.

Ametisse astumine

Õpetajadiplomi omanikul on õigus kandideerida õpetaja ametikohale tööle asumiseks mis tahes kooli, kus õpetaja vaba ametikoht on välja kuulutatud.

Uus põhikooli ja gümnaasiumiseadus nõuab õpetajalt vähemalt kõrgharidust, varem madalalamal tasemel õpetajakoolituse läbinud klassiõpetajatele ja põhikooli aineõpetajatele seda nõuet ei kohaldata. 2013. aasta septembrist jõustunud uued kvalifikatsiooninõuded täpsustavad, et uued tööturule sisenevad põhikooli ning gümnaasiumi klassi- ja aineõpetajad peavad omama magistritasemel haridust ning õpetajakutset. Seetõttu saavad  alates 2016. aastast ülikoolide õpetajakoolituse lõpetanud ka kutse. Mujalt õpetajakutsesse sisenejatel on võimalus tõestada oma sobivust ning taotleda kutset kutseühenduse kaudu. Õpetajakutse andjaks on Eesti Õpetajate Liit. Kutseõpetajatele on kutse andjaks Tallinna Ülikool.

Teiste riikide kodanike kvalifitseerimisel Eesti Vabariigi õpetajaks võrdleb nende omandatud õppekavasid ja programme Eesti Vabariigis kehtivate nõuetega ja tunnustab välisriigis omandatud õpetajakvalifikatsiooni Haridus- ja Teadusministeerium.

Pedagoogid peavad eesti keelt valdama kõrgtasemel, muukeelse kooli õpetajad (v.a eesti keele kui teise keele õpetajad) – kesktasemel.

Kutseaasta

Kutseaasta alustamise tingimus on õpetajakoolituse lõpetamine. Kutseaastat rakendatakse kõigile esimest korda õpetajaametisse asuvatele õpetajatele, sh lasteaiaõpetajatele, eripedagoogidele, kutseõpetajatele. Kutseaasta ei laiene neile, kes on õpetajakoolituse läbinud paralleelselt töötamisega pedagoogilisel ametikohal.

Algaja õpetaja sooritab kutseaasta tulevases töökohas, läbib kutseaasta tugiprogrammi, mille kohta ülikool väljastab tunnistuse, koostab individuaalse arengumapi, milles kajastub tema tegevus esimesel tööaastal ja eneseanalüüs. Õpetaja kutseaasta tugiprogrammi läbimine ei ole seotud lõpetatud õpetajakoolitusasutusega, kutseaasta programmi läbib ta enda valitud õpetajakoolitusasutuses.

Algajat õpetajat juhendab mentor – juhendamiskogemustega õpetaja, kellel on vähemalt 3aastane töökogemus ning arendustöö kogemus. Mentor peaks eelnevalt läbima mentorikoolituse ülikooli juures või alustama selle läbimist paralleelselt kutseaasta juhendamisega. Mentor töötab algaja õpetaja partnerina, juhendab, nõustab ja annab talle regulaarset tagasisidet.  Hinnangu algaja õpetaja kutseaasta sooritusele ja kutsestandardile vastavusele annab kooli juhtkond, mentoril on seejuures nõuandev roll.

2011. aastal alustati kutseõpetaja kohanemisaasta rakendamisega. Kohanemisaasta on algaja kutseõpetaja kutseõppeasutusse ja õpetajatöösse sisseelamise periood. Kohanemisaasta toimub kutseõppeasutuses, õpetajat toetab mentor ja see võib erinevalt kutseaastast olla seotud ka samal ajal õppimisega. Koolitust pakuvad ülikoolid neile alustavatele kutseõpetajatele, kes tulevad õpetajaks ettevõttest ja ei oma pedagoogilist haridust. Täienduskoolituse kaudu omandavad nad kohanemisaasta jooksul esmased pedagoogilised pädevused.

Enamus Eesti kutseõppeasutusi on suured riigile kuuluvad kutseõppekeskused, kus igal aastal alustab mitu algajat õpetajat. Seetõttu ei korralda ülikoolid kutseõpetajatele tugiprogramme nagu õpetaja kutseaasta puhul. Küll aga koolitatakse ülikoolides mentoreid. Kohanemisaasta kestab ühe aasta ja selle lõpuks peaks  kutseõpetaja olema valmis kutseõpetaja kutseeksami sooritamiseks.

Ameti staatus

Õpetaja vaba ametikoht täidetakse konkursi teel, mille tingimused kinnitab kooli hoolekogu. Õpetajad töötavad töölepingu alusel. Õpetajaga sõlmib, muudab ja lõpetab töölepingu kooli direktor vastavuses tööseadustega ja muude pedagoogide töösuhteid reguleerivate õigusaktidega. Tööleping sõlmitakse määramata ajaks. Määratud ajaks saab õpetajaga töölepingu sõlmida vaid erandkorras – kui õpetajal pole nõutavat kvalifikatsiooni või kui ta võetakse tööle kellegi asendajana.

Töölepingu kirjalikus dokumendis peavad sisalduma vähemalt järgmised andmed:

• tööandja ja töötaja nimi, isiku- või registrikood, elu- või asukoht;
• töölepingu sõlmimise ja töötaja tööle asumise aeg;
• tööülesannete kirjeldus;
• ametinimetus, kui sellega kaasneb õiguslik tagajärg;
• töö eest makstav tasu, milles on kokku lepitud (töötasu), sealhulgas majandustulemustelt ja tehingutelt makstav tasu, töötasu arvutamise viis, maksmise kord  ning sissenõutavaks muutmise aeg (palgapäev), samuti tööandja makstavad ja kinnipeetavad maksud ja maksed;
• muud hüved, kui nendes on kokku lepitud;
• aeg, millal töötaja täidab kokkulepitud tööülesandeid (tööaeg);
• töö tegemise koht;
• puhkuse kestus;
• viide töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaegadele või töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtajad;
• tööandja kehtestatud reeglid töökorraldusele;
• viide kollektiivlepingule, kui töötaja suhtes kohaldatakse kollektiivlepingut.

Eesti Haridustöötajate Liit (õpetajate ametiühing) soovitab oma liikmetel järgida maailma õpetajate organisatsiooni Education International eetikadeklaratsioonis sätestatut. Lisaks töölepingule reguleerivad õpetajate tööd koolis ka kooli põhimäärus, kodukord ning ametijuhend. Need määratlevad personali ülesanded ja kohustused ning õiguse ja vastutuse.

Kollektiivleping on vabatahtlik kokkulepe töötajate (või töötajate ühingu) ja tööandja (või tööandjate ühingu) vahel ja reguleerib töötajate ja tööandjate vahelisi töösuhteid. Kollektiivleping võib olla sõlmitud ka valitsusega või omavalitsusega. Kollektiivlepinguga määratletakse täiendavad töösuhted, mida ei ole riiklikult reguleeritud, või kehtestatakse lepingulised normid, mis on soodsamad riiklikest õigusnormidest. Kollektiivlepinguga võib kindlaks määrata palgatingimusi, töötingimusi, töö- ja puhkeaja tingimusi, töölepingu peatumise, muutmise ja lõpetamise tingimusi, kutse-, täiendus- ja ümberõppe tingimusi jm tagatisi ja hüvitisi, mida pooled peavad vajalikuks.

Õpetaja asendamine

Eestis ei ole asendusõpetajate institutsiooni, õpetajate asendamiseks kasutatakse valdavalt olemasolevat personali. Kui see pole võimalik, võetakse tööle tähtajalise töölepinguga õpetajaid-pensionäre või ka õpetajakvalifikatsioonita inimesi. Puuduva kolleegi asendamine ei ole seadustega reguleeritud. Puuduva õpetaja asendamisega seotud protseduurid võivad olla kirjeldatud kooli kollektiivlepingus, asendamiskohustus võib olla kirjas ka õpetaja töölepingus.

Asendaja võib olla mõne teise aine õpetaja, õpetada tavaliselt teisel haridustasemel või tulla teisest koolist. Seadusega pole reguleeritud, kui pika aja vältel asendamine võib toimuda. Ka ei reguleerita, kui palju tunde nädalas võib õpetaja õpetada lisaks oma tavakoormusele. Ainus piirang on töötundide arv nädalas kokku.

Alates 2018. aastast tegutseb mõnedes Eesti piirkondades  kolmanda sektori organisatsioon, kes viib kokku koolid, kes vajavad asendusõpetajaid ja inimesed, kes soovivad lühiajaliselt koolis töötada.

Õpetajate toetamine

Õpetajatele on loodud võimalused õpingute jätkamiseks ja lisaeriala omandamiseks kõrgkoolides nii tasemekoolituses kui täiendusõppes riiklikult rahastatavatel õppekohtadel. Õpetajakoolituse õppekavadel õppivatel üliõpilastel on soodustused õppelaenu saamiseks, töötavatele õpetajatele on antud võimalus õppida õppekaval pikema nominaalaja jooksul.

Parimad õppurid võivad kandideerida riigi rahastatavale õpetajakoolituse stipendiumile.

Algaja õpetaja lähtetoetusega toetatakse õpetajakoolituse lõpetanud noori õpetajaid, kes lähevad tööle maapiirkondadesse. Toetuse suurus on kokku 12 782 eurot ja see makstakse välja kolme aasta jooksul.

Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus võimaldab tavakoolidel luua senisest märksa laiemas valikus eraldi rühmi ja klasse hariduslike erivajadustega lastele, kellele tavaklassis ei suudeta abi tagada. Iga õpilase arengu toetamiseks peab kool tagama õpilasele, kellel tekib ajutine mahajäämus, täiendava pedagoogilise juhendamise väljaspool õppetunde. Ka peab kool tagama õpilasele vähemalt eripedagoogi, psühholoogi ja sotsiaalpedagoogi teenuse. Nimetatud meetmed on toeks ka õpetajale.

Euroopa Sotsiaalfondi toel rahastatakse mitmeid projekte, milles piloteeritakse uusi tegevusi, et tõsta koolijuhtide, õpetajate ja tugispetsialistide tööga rahulolu ja parandada tugispetsialistide ja õpetajate toimetulekut tööpingetega. Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest rahastatakse ka õpetajate aine- ja kutsealaste võrgustike tekkimist ja arendamist. Metoodilist nõustamist õpetajatele hakkavad pakkuma loodavad kompetentsikeskused ülikoolides.

Ainealaste vm õpetamisega seotud probleemide korral võib õpetaja pöörduda kooli poole, soovides koolitust või nõustamist. Õpetajat nõustavad vajadusel ka maavalitsuste haridusosakonnad ning Haridus- ja Teadusministeerium.

Õpetaja koormus oleneb palju sellest, kui suure klassiga ta peab töötama. Klassi täituvuse ülemine piirnorm on põhikooliastmes 24 õpilast ja gümnaasiumiastmes 36 õpilast. 2006. aasta detsembris jõustus seadusemuudatus, mis lubab kooli pidajal direktori ettepanekul ning hoolekogu nõusolekul kehtestada ka suuremat piirnormi, kui seaduses sätestatud. Suuremat piirnormi ei tohi kehtestada erivajadustega õppurite klassides.

Alates 2018. aastast on õpetajatel võimalus taotleda haridusstipendiumi. Stipendiumi eesmärk on võimaldada haridusvaldkonna töötajatel panustada hariduselu arendamisse laiemalt kui nende amet võimaldab ja kohustab. Stipendium annab õpetajale võimaluse kasutada vaba semestrit näiteks koostööks ülikooliga, enesetäiendamiseks välisriigis või tähtajaliseks tööks hariduspoliitika kujundamisel. Stipendiumi taotlemiseks kuulutatakse välja konkurss.

Palgad

Üldhariduskoolide ja kutseõppeasutuste õpetaja töötasu (kuupalgamäär ning lisatasud) määramise aluseks on kooli pidajale eraldatud palgafond, mis lähtub õpilaste arvust. Kohalikule omavalitsusele eraldatakse toetus õpetajate ja juhtide palgavahenditeks ühtse summana.

Õpetaja tööaja arvestamise ja töötasustamise aluseks on ametikoht. Põhikooli ja gümnaasiumiõpetajate töötasu alammääras lepivad kokku haridus- ja teadusminister, kohalike omavalitsusliitude ja erakoole pidajate ning õpetajate registreeritud ühenduste esindajad. Kui kokkulepet ei saavutata, kehtestab töötasu alammäära Vabariigi Valitsus. Põhikooli ja gümnaasiumi õpetaja töötasu alammäär täistööajaga töötamise korral on 2022. aasta 1. jaanuarist 1412 eurot. Alushariduse õpetajatele makstakse palka kohalike omavalitsuste vahenditest ja neile üleriigilist alammäära ei kehtestata.

Hariduslike erivajadustega õpilaste klasside ja kasvatuse eritingimusi vajavate riigikoolide õpetajate palga alammäärad on mõnevõrra kõrgemad.

Tööaeg ja puhkepäevad

Töölepingu seadusest tulenevalt on Vabariigi Valitsuse määrusega kinnitatud haridustöötajate ametikohtade loetelu, millel kehtib lühendatud tööaeg. Nende hulka kuuluvad ka koolieelse lasteasutuse, üldhariduskoolide, kutseõppeasutuste ja huvikoolide õpetajad. Lühendatud täistööaja kestuseks nendel ametikohtadel on 7 tundi päevas ehk 35 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul.

Alates 2013. aasta septembrist ei reguleerita enam riiklikult õppetöö tundide normi, õpetajale kehtib üldtööaeg. Õpetaja tööaja arvestamise ja töötasustamise aluseks on ametikoht. Õpetaja tööaeg jaguneb vahetu õppekasvatustöö ja teiste, töölepingust, ametijuhendist ja töökorralduse reeglitest tulenevate või tööandja antud ülesannete vahel.

Põhipuhkuse kestus Eestis on 28 kalendripäeva. Õpetajatel on õigus kuni 56päevasele pikendatud puhkusele. Õppetöö vaheajad ei ole õpetajale puhkepäevad. Õpetajad osalevad sel ajal koolituses, täiendavad end iseseisvalt või on kohustatud tegema muid töid vastavalt oma töölepingule ja ametijuhendile ning kooli kodukorrale ja kollektiivlepingule. Õpetajate koolis viibimine tundidevälisel ajal (sh koolivaheaegadel) määratletakse samade dokumentidega.

Õpetajad ei ole kohustatud töötama puhkepäevadel, kuid võivad seda teha (nt riigieksamid toimuvad sageli nädalavahetustel).

Koolijuht võib paluda õpetajal ületunde teha. Kui õpetaja nõustub, fikseeritakse töökohustuste suurendamine ka töölepingus.

Lisaks korralisele puhkusele saavad õpetajad vajaduse korral õppepuhkust.

Tasemekoolituses osalemiseks antakse töötajale õppesessioonideks õppepuhkust vähemalt 30 kalendripäeva aastas. Tasemeõppes ja tööalase enesetäiendamise eesmärgil täienduskoolituses osalemiseks antud õppepuhkuse ajal makstakse töötajale keskmist kalendripäevapõhist õppepuhkusetasu 20 kalendripäeva eest.

Edutamine

Alates 2014. aasta jaanuarist üldharidus- ja kutsekoolide õpetajate atesteerimist enam ei toimu. Senised atesteerimisel kehtestatud ametijärgud säilivad kuni nende tähtaja lõpuni. Välja on töötatud õpetajate kutsestandardid mitmel kutsetasemel ja need standardid saavad õpetaja uue karjäärimudeli aluseks. Kõrgemal tasemel kutsed eeldavad õpetajalt teiste koolitamise ja juhendamise ning juhtimise pädevust.

Alates 2018. aastast tunnustatakse õpetajaid üleriigiliselt 10 000 suuruste hariduspreemiatega järgmistes kategooriates: aasta lasteaiaõpetaja, klassiõpetaja, klassijuhataja, põhikooli aineõpetaja, gümnaasiumiõpetaja ja kutseõppeasutuse õpetaja. Õpetajatel on võimalik kandideerida ka haridusvaldkonna elutööpreemiale, mille suurus on 65 000 eurot.

Mobiilsus

Õpetaja võib töötada eraldi töölepinguga mitmes õppeasutuses eeldusel, et tema tööaeg jääb õpetajale kehtestatud tööaja normi piiresse. Parimad liikuvusvõimalused on aineõpetajatel, kes võivad töötada nii põhikoolis, gümnaasiumis kui ka kutseõppeasutuses ja huvialakoolis. Kui õpetaja vastab nõutavatele tingimustele, on tal võimalik õpetada ka kutseõppeasutuses, rakenduskõrgkoolis või ülikoolis.

Vallandamine

Töölepingu seaduse kohaselt võib kooli juht töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist. Töölepingu ülesütlemisele peab üldjuhul eelnema hoiatus ja ülesütlemine peab toimuma mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ilmnesid asjaolud, mis sundisid kooli juhti töölepingut lõpetama.

Õpetajana ei tohi töötada isikud, kes on karistusseadustiku alusel süüdi mõistetud rasketes isikuvastastes kuritegudes alaealise suhtes.

Pensionile jäämine, pensionid

Riikliku pensionikindlustuse seaduse põhjal on isikul, kes on vähemalt 63aastane ja kellel on vähemalt 15aastane Eestis omandatud pensioniõiguslik staaž või pensionikindlustus, õigus vanaduspensionile. Vanaduspension on üks riikliku pensioni liike ja see määratakse eluajaks. Vanaduspensioni määramist võib taotleda mis tahes ajal pärast pensioniõiguse tekkimist.

Riikliku pensioni teised liigid on töövõimetuspension, toitjakaotuspension ja rahvapension.

Ennetähtaegse vanaduspensioni võib saada mitte varem kui 3 aastat enne pensioniõiguslikku vanusesse jõudmist eeldusel, et pensioni saamiseks vajalik staaž on täis. Ennetähtaegne vanaduspension on samuti eluaegne.