Õpetajapoliitika strateegilised suunad on kirjas Eesti elukestva õppe strateegias 2020. Strateegias rõhutatakse vajadust minna üle tänapäevasele õppijakesksele, võtmepädevusi oluliseks pidavale, aine- ja eluvaldkondi lõimivale õpikäsitusele ning selle protsessi võtmeisikutena nähakse õpetajaid ja koolijuhte. Õpetajana on määratletud kõik, kes juhivad õppeprotsessi ja kujundavad õpikeskkonda lasteaedades, üldhariduskoolides, kutsekoolides, kõrgkoolides, huvikoolides, vabahariduslikes koolituskeskustes, täiendusõppes, avatud noortekeskustes, muuseumides jt kultuuriasutustes. Koolijuhtidena käsitatakse nimetatud õppeasutuste juhte. Õpetaja roll on toetada õppija kujunemist ennastjuhtivaks õppijaks, kes tuleb iseseisvalt toime muudatustega keskkonnas ning võtab vastutuse oma arengu ja õpivalikute eest. Õpetaja on ka seoste looja ja väärtushoiakute kujundaja, kelle ülesanne on arendada õppijas kriitilist ja loovat mõtlemist, analüüsioskust, ettevõtlikkust, meeskonnatöö ning kirjaliku ja suulise eneseväljenduse oskust.
Strateegias kirjeldatud eesmärkide elluviimiseks nähakse ette meetmed õpetajakutse atraktiivsemaks muutmiseks, ümberkorraldusteks õpetajate ja koolijuhtide täiendusõppes, õpetajate töö tagasisidestamisel ning õppijate ja õpetajate digipädevuste tõstmiseks.
Eesti elukestva õppe strateegiat viiakse ellu ning õpetajaid ja akadeemili töötajaid arendatakse suures osas Euroopa Sotsiaalfondist rahastava programmi „Pädevad ja motiveeritud õpetajad ning haridusasutuste juhid“ kaudu. Strateegia näeb ette kompetentsikeskuste väljaarendamise õpetajakoolituse ja kasvatusteaduste arengu eest vastutavate Tallinna Ülikooli ja Tartu Ülikooli juures. Kompetentsikeskuste ülesanne on õppimist ja õpetamist käsitleva teadmuse koondamine ja arendamine ning jagamine teistele haridusasutustele, sh kõrgkoolidele.
Õpetajate esma- ja täiendusõppe kontseptuaalseks aluseks on kutsestandardid, juhtide ja õppejõudude täiendusõppe aluseks aga pädevus(kompetentsi)mudelid.
Kõrgharidusstandard esitab üldised nõuded akadeemilistele töötajatele.
Eesti Hariduse Infosüsteem isaldab õpetajate ja õppejõudude alamregistrit, milles registreeritakse igas õppeasutuses tasemehariduse pakkumisega seotud õpetajad, õppejõud, tugispetsialistid ning haridusasutuste juhid.
Välja on töötatud täiskasvanute koolitaja/andragoogi kutsestandard ja toimub kutseomistamine. Kõigi haridusasutuste õpetav personal ja juhtkond töötab töölepingu alusel, v.a riigikaitselise rakenduskõrgkooli rektor. Paljudele haridustöötajatele on kehtestatud lühem tööaeg ja pikem korraline puhkus.
Õigusaktid
Eesti elukestva õppe strateegia 2020
Täiskasvanute koolituse seadus