Sihtrühm

Erivajadusega üliõpilasena käsitletakse üliõpilast, kellel on kuulmis-, nägemis- või liikumispuue või psüühiline erivajadus või muu funktsiooni kõrvalekandega puue, mille tõttu ta vajab õpinguteks tuge. Erivajadustega üliõpilaste kohta kogutakse teavet Eesti Hariduse Infosüsteemi. Toetust vajavate üliõpilaste hulgas on ka üliõpilased, kelle eesti keele kui õppekeele oskuse tase ei ole kõrgharidustasemel õppimiseks piisav.

Eraldi rühmana käsitletakse üliõpilasi, kellel õpingute jätkamist takistavad muud, nt majanduslikud raskused.

Toetusmeetmed

Ülikoolid ja rakenduskõrgkoolid rakendavad seadusega antud võimalust kehtestada oma nõukogu otsusega erivajadusega (mõiste defineeritakse kõrgkooli nõukogu otsusega) sisseastujale erinevaid sisseastumisnõudeid. Majanduskriisi mõjude tasandamiseks on suurendatud õppetoetuste erifondi osakaalu kuni 20%ni kõigist toetustest. Kõrgkooli nõukogu otsustab, millistel tingimustel eritoetust jagatakse, ja hõlmab toetuse saajate hulka lisaks majanduslikes raskustes üliõpilastele ka teistel asjaoludel raskustesse jäänud õppureid.

Üliõpilastel, kes ei valda eesti keelt kui õppekeelt piisaval tasemel, on õigus nominaalse õppeaja pikenemisele 0,5‒1 aasta võrra (sõltuvalt keeleõpinguteks kulunud ajast), mille kestel säilivad üliõpilase sotsiaalsed garantiid. Keeleõpinguid rahastab riik. Keeleõppe metoodika arendamist ning paindlike õppevormide rakendamist toetatakse täiendavalt Euroopa Sotsiaalfondi meetmete abil. Erivajadustega üliõpilaste toetuse eraldab riik.

Erivajadusega üliõpilasel on võimalik taotleda stipendiumi erivajadusest tingitud ning õpingutega seotud lisakulude katteks. Selleks võivad olla perioodilised teenused (nt viipekeele tõlgi kasutamine õppetöös, transport raske ja sügava liikumis- või nägemispuude puhul, isikliku abistaja teenus, õppematerjali paljundamine) või ühekordsed/ebaregulaarsed tugiteenused (nt auditoorses töös abiõpetaja kaasamine, logopeedi teenus, IT-lahendused (sh e-õpe, õppeteksti helindamine ja/või digitaliseerimine, tehnilised abivahendid ja eritarkvara jm). Toetatakse õppehoonete ja õpikeskkonna juurdepääsetavuse kaardistamist. Kaardistamise alusel tehakse hoonetes vajalikke ehitustöid, mida toetavad nii riik kui ka Euroopa Regionaalarengufond.

Õigusaktid

Kõrghariduse omandamisel süvendatult riigikeele õppimise tingimused ja kord