Põhiseaduse järgi on laste hariduse valikul otsustav sõna vanematel.
Koolikohustus algab, kui laps saab 7aastaseks, ning kestab põhihariduse omandamiseni või 17aastaseks saamiseni. Võimaluse koolikohustuse täitmiseks peab looma kohalik omavalitsus, lapsevanem peab kindlustama õpilase koolikohustuse täitmise, st, peab valima lapsele sobiva kooli, kindlustama, et ta koolis käiks, ja tagama normaalsed õpitingimused koduste ülesannete täitmiseks. Seaduses on täpsemalt sätestatud eri osapoolte rollid ja vastutus ning meetmed koolikohustuse täitmise kindlustamiseks.
Enne kooli astumist on lapsel võimalik käia koolieelses lasteasutuses: kohalikel omavalitsustel on kohustus tagada kõigile 1,5 kuni 7aastastele oma teeninduspiirkonna lastele, kelle vanemad seda soovivad, võimalus käia teeninduspiirkonna lasteasutuses. Lisaks on olemas ka lastehoiuteenus, mis tegeleb peamiselt kõige nooremate lastega. 2014. a vastuvõetud koolieelse lasteasutuse seaduse muudatused võimaldavad kohalikele omavalitsustele paindlikkust lasteaiakoha tagamisel 1,5–3aastastele lastele. Lapsevanema taotlusel ja nõusolekul võib kohalik omavalitsus asendada lasteaiakoha lapsehoiuga, kusjuures lapsevanema osalustasu ei tohi ületada 20% Vabariigi Valitsuse määrusega sätestatud miinimumpalgast. Lapsehoiuteenust osutatakse sobivates ruumides, sh lapse või lapsehoidja kodus. Kuni 7aastased hariduslike erivajadustega lapsed võivad käia piirkonna lasteasutuse tavarühmas (sobitusrühm), erirühmas või erilasteaias.
Koolieelne lasteasutus on haridusasutus. Õppe- ja kasvatustöö on korraldatud õppekava alusel, mis lähtub koolieelse lasteasutuse riiklikust õppekavast.
Koolieelses lasteasutuses omandab laps alushariduse, mis loob vajalikud eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis. Lastele, kes ei käi koolieelses lasteasutuses, võib koolieelsete lasteasutuste või koolide juures avada ettevalmistusrühmi, milles osalemine on vabatahtlik. Laps võib kooli minna ka otse kodust. Koolieelsete lasteasutuste pedagoogid nõustavad koduste laste vanemaid õppe- ja kasvatusküsimustes.
Põhiharidus on kohustuslik üldharidusmiinimum, selle omandamine loob eeldused ja annab õiguse jätkata õpinguid keskhariduse omandamiseks (üldhariduslikus gümnaasiumis või kutseõppeasutuses). Põhiharidus omandatakse põhikoolis või gümnaasiumis, mille juures on põhikooliklassid. Põhikoolis on 1.–9. klass. Põhihariduse omandamine toimub riikliku õppekava alusel. Erivajadustega lastel on õigus õppida individuaalse õppekava järgi, olla vanema taotlusel ja vastavalt ministri kehtestatud korrale koduõppel. Põhikooli lõpetamise tingimus on õppekava läbimine ja kolme põhikooli lõpueksami edukas sooritamine. Koolid võivad vajadusel pakkuda põhikoolijärgselt aastast lisaõpet lihtsustatud riikliku õppekava järgi põhikooli lõpetanutele, mille eesmärk on pakkuda täiendavat ettevalmistust ja tuge õppe sujuvaks jätkamiseks või üleminekuks tööturule.
Üldhariduslik gümnaasium on kolmeaastane, õppetöö toimub riikliku õppekava alusel. Gümnaasiumi lõpetamiseks sooritavad õpilased 3 riigieksamit, gümnaasiumi koolieksami ning õpilasuurimuse või praktilise töö. Üldkeskhariduse omandamine loob eeldused ja annab õiguse jätkata õpinguid kõrghariduse omandamiseks.
Kutseõpet reguleerib kutseharidusstandard.
Kutseõpe toimub Eesti kvalifikatsiooniraamistiku (EKR) 2. -5. taseme õppekavade alusel. 2. ja 3. taseme kutseõppe puhul haridusnõuet õpingute alustamiseks pole, õpinguid saavad alustada ka põhihariduseta inimesed. Õpingute maht on 15-120 EKAP-d (Eesti kutsehariduse arvestuspunkt, õppetöö maht aastas on 60 EKAP-d). Praktilise töö ja praktika osakaal õppekavas on 2. taseme kutseõppe puhul vähemalt 70%, 3. taseme kutseõppe puhul vähemalt 50%.
4. ja 5. taseme kutseõppes on võimalik õppida esmaõppe ja jätkuõppe õppekavadel. Jätkuõppe õppekaval õppimise eelduseks on eelnevale või samale kvalifikatsioonitasemele vastava kutse või vastavate kompetentside ja haridustaseme olemasolu.
4. taseme kutseõppe alustamise tingimuseks on põhiharidus. Kutsekeskhariduse õppekava on 4. taseme kutseõppe õppekava, õpingute maht on 180 EKAP-d ning praktilise töö ja praktika osakaal õppekavas on vähemalt 35%. 5. taseme kutseõppe e kutseeriharidusõppe alustamise tingimuseks on keskharidus, õpingud kestavad 120-150 EKAP-d ning praktilise töö ja praktika osakaal õppekavas on vähemalt 50%.
Kutsekeskhariduse õppekava lõpetajad, kes soovivad jätkata õpinguid ülikoolis, peavad üldjuhul sooritama gümnaasiumilõpetajatega samadel alustel riiklikud eksamid, mida ülikool sisseastumiseks nõuab.
Kõrgharidustaseme õpe võib Eestis toimuda rakenduskõrgharidusliku (rakenduskõrgkoolis, ülikooli struktuuri kuuluvas õppeasutuses) või akadeemilise (ülikoolis) kõrgharidusliku õppena. Kõigil keskharidusega või sellele vastava välisriigis omandatud kvalifikatsiooniga isikutel on võrdne õigus konkureerida mainitud õppeasutustesse õppima asumiseks.
Rakenduskõrgharidusõppe nominaalkestus on 3–4 aastat, maht 180–240 ECTS ainepunkti. Ämmaemandaõppe nominaalkestus on neli ja pool aastat. Rakenduskõrgharidusõppe õppekava lõpetanu võib jätkata õpinguid magistriõppes õppeasutuse nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras.
Akadeemiline kõrghariduslik õpe jaguneb kolmeks astmeks: bakalaureuseõpe (kestus 3–4 aastat, maht 180–240 ainepunkti), magistriõpe (nominaalkestus 1–2 aastat, maht 60–120 ainepunkti) ja doktoriõpe (nominaalkestus 3–4 aastat, maht 180–240 ainepunkti). Bakalaureuseõppe ja magistriõppe nominaalkestus kokku on vähemalt viis aastat. Arstiõpe, hambaarstiõpe, proviisoriõpe, loomaarstiõpe, arhitektiõpe, ehitusinseneriõpe ning klassiõpetaja õpetajakoolitus põhinevad bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavadel, mille nominaalkestus on 5–6 aastat ning maht 300–360 ainepunkti. Akadeemilise kõrgharidusliku õppe esimene ja teine aste lõpevad vastava lõputöö kaitsmise või eksami sooritamisega ja kraadi omistamisega. Doktoriõpe lõpeb doktoritöö kaitsmisega ning teaduskraadi omistamisega.
Täiskasvanuharidus jaotatakse tasemekoolituseks ja täienduskoolituseks.
Täiskasvanud õppijat ei defineerita Eestis vanuse põhjal, vaid täiskasvanud õppija all mõistetakse õppijat, kelle jaoks õppimine pole põhitegevus. Sellest lähtuvalt mõistetakse täiskasvanute tasemekoolituse all mittepäevases õppevormis toimuvat põhihariduse, keskhariduse või kõrghariduse tasemel õpet. Täiskasvanute tasemekoolituse puhul peavad õppeasutused lähtuma vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest, kutseõppeasutuse seadusest, kõrgharidusseadusest ning erakooliseadusest.
Täienduskoolitus on määratletud väljaspool tasemeõpet õppekava alusel toimuva eesmärgistatud ja organiseeritud õppetegevusena. Täienduskoolitusasutused, mis tahavad kasutada riigi, kohaliku omavalitsuse või Euroopa tõukefondide vahendeid või võimaldada oma õppijatele õppepuhkust, peavad esitama majandustegevusteate Eesti Hariduse Infosüsteemi.
Lisaks tuleb EHIse kaudu avalikustada täienduskoolitusasutuse õppekavarühmad, milles täienduskoolitust läbi viiakse, täienduskoolituse läbiviimise tegevusloa väljaandmise aluseks olnud õppekavad, tegevusloa andmed, asutuse kontaktandmed ja veebilehe aadress. Oma veebilehel tuleb avalikustada täienduskoolituse õppekorralduse alused, täienduskoolituse õppekavad, täienduskoolituskursusega seotud täiskasvanute koolitajate nimed koos nende kompetentsust tõendava kvalifikatsiooni, õpi- või töökogemuse kirjeldusega, loakohustusega täienduskoolituse läbiviimiseks antud tegevusloa andmed ning täienduskoolitusasutuse tegevuse kvaliteedi tagamise alused.
Õigusaktid
Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus
Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava