Skip to main content
European Commission logo
EACEA National Policies Platform:Eurydice
1.4. Eesti: Poliitiline ja majandusolukord

Estonia

1.1. Poliitiline, sotsiaalne ja majanduslik taust ning arengusuunad

1.41.4. Eesti: Poliitiline ja majandusolukord

Last update: 14 December 2023
On this page

Vabariigi Valitsuse nimetab ametisse president 3 päeva jooksul pärast seda, kui Riigikogult valitsuse moodustamiseks volituse saanud või Riigikogu poolt üles seatud peaministrikandidaat on esitanud talle valitsuse koosseisu.

Põhiseaduse kohaselt suunab ja koordineerib Vabariigi Valitsus valitsusasutuste tegevust. Valitsusasutused on ministeeriumid, Riigikantselei ja maavalitsused, samuti ametid ja inspektsioonid ning nende kohalikud täidesaatva riigivõimu volitusi omavad asutused.

Eestis on 11 ministeeriumi. Iga ministeerium täidab seadusest tulenevaid ja Vabariigi Valitsuse poolt antud ülesandeid ning on tema valitsemisalas olevate ametite ja inspektsioonide ning muude riigiasutuste kõrgemalseisev organ. Ministeeriumide valitsemisalad kehtestab Riigikogu Vabariigi Valitsuse seadusega.

 Eestis on taasiseseisvumisest saadik aastal 1991  ametis olnud 16 valitsust, mis kõik on olnud mitme erakonna esindajatest koosnevad koalitsioonivalitsused. Eesti 11st erakonnast suuremad on Keskerakond, Reformierakond, Isamaa ja Res Publica Liit, Sotsiaaldemokraatlik Erakond  ja Eesti Konservatiivne Rahvaerakond  ning need suuremad erakonnad on olnud eri kombinatsioonides ka sagedasemad koalitsioonipartnerid.

Eesti peamised majanduseesmärgid on sätestatud 2013. a vastu võetud konkurentsivõime kavas Eesti 2020. Kavas seatud eesmärgid on kooskõlas Euroopa Liidu riikide poolt kokku lepitud Euroopa 2020 strateegia eesmärkidega ning kohustustega, mis Eesti võttis 2011. aasta märtsi Euroopa Ülemkogul kokku lepitud laiendatud euroala pakti raames. Eesti 2020 on rajatud kahele kesksele probleemile: tööealise elanikkonna vähenemine ning suhteliselt odav toode ja teenus. Nendega toimetulekust sõltub Eesti majanduse edasine käekäik.

Eesti seadis tuleviku kasvu silmas pidades Eesti 2020 reformikavale kaks peamist eesmärki:

  • saavutada tootlikkuse kiire kasv, seda nii suurema kapitalimahukuse kui kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste kaudu;
  • taastada majanduskriisi eelne kõrge tööhõive tase.

Kavas seati lisaks eelnevatele veel 15 eesmärki, mis jagunevad nelja valdkonna vahel:

  • haritud rahvas ja sidus ühiskond;
  • konkurentsivõimeline ettevõtluskeskkond;
  • keskkonnasõbralik majandus ja energeetika;
  • jätkusuutlik ja kohanduv riik.

Kõikide valitsuste üks prioriteete on teaduse ja hariduse edendamine.

Eesti Statistikaameti teatel kasvas Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2019. aastal 2018. aastaga võrreldes 4,3%. 

2019. aastal oli SKP jooksevhindades 28 miljardit eurot.

2019. aastal oli Eesti majanduskasv kolmandat aastat üle 4%. Enamikku valdkondi haaravasse kasvu panustasid enim info ja side valdkond, hulgi- ja jaekaubandus ning kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus. Aasta jooksul suurenes järk-järgult ka töötleva tööstuse ja põllumajanduse panus majanduskasvu. Aasta kokkuvõttes pidurdus majanduskasv ainult energia tegevusalal.

 

Statistika

Rahvastik vanuserühma järgi, 1. jaanuar 2000, 2005, 2009, 2014-2018

Aasta 0-9 10-19 20-29 30-39 40-54 55-64 65-
2000 143 147 210 738 189 239 186 624 278 713 157 980 205 630
2005 126 519 188 730 196 643 181 763 282 448 148 678 222 405
2009 141 508 142 713 208 691 185 980 272 497 159 151 228 887
2014 146 745 122 594 183 150 181 962 268 489 171 096 241 783
2015 146 657 122 781 176 690 182 747 266 873 171 171 246 352
2016 147 195 124 188 173 629 184 219 264 150 172 238 250 325
2017 147 050 126 105 166 965 185 325 262 965 172 751 254 474
2018 145 875 129 524 159 976 188 315 263 639 173 422 258 382

 

Allikas: Statistikaamet. http://andmebaas.stat.ee/Index.aspx?lang=et&DataSetCode=RV021#

25.10.2018



Prognoositav rahvaarv (2014. a alusel)

2013  1. jaanuar 1 320 000
2017 1. jaanuar 1 315 635
2018 1 jaanuar 1 319 133
2040 1 195 000

Allikas: Statistikaamet. https://www.slideshare.net/Statistikaamet/alis-tammur-rahvastikuprognoos-aastani-2040 25. 10.2018



Sünnid, surmad, loomulik iive 2000, 2005, 2010, 2013-2017

Aasta Elussünnid Surmad Loomulik iive
2000 13 067 18 403 - 5336
2005 14 350 17 316 - 2966
2010 15 825 15 790   35
2013 13 531 15 244 - 1713
2014 13 551 15 484 - 1933
2015 13 907 15 243 - 1336
2016 14 053 15 392 - 1339
2017 13 784 15 543 - 1759

Allikas: Statistikaamet. https://www.stat.ee/34268    10.10.2017

 

Elanikkonna ränne 2005, 2010, 2013-2017

Aasta Sisserännud Väljarännud
2005 1 436 4 610
2010 2 810 5 294
2013 4 098 6 740
2014 3 904 4 637
2015 15 413 13 003
2016 14 822 13 792
2017 1 616 12 358

 

Allikas: Statistikaamet.  https://www.stat.ee/ppe-43537  25.10.2018

 

15–74aastaste haridustaseme osatähtsus ( %) 2000, 2005, 2010, 2015, 2016

  2000 2005 2010 2015 2016 2017
Esimese taseme haridus või madalam 25,1 22,2 19,6 15,5 17,8 17,7
Teise taseme haridus, teise taseme järgne ning kolmanda taseme eelne haridus 51,5 50,5 50,8 51,1 48,5 47,8
Kolmanda taseme haridus 23,4 27,3 29,6 33,4 33,7 34,5

Allikas: Statistikaamet. http://andmebaas.stat.ee/Index.aspx?lang=et&DataSetCode=TT126  25.10.2018

 

15–69aastaste hõiveseisund 2000, 2005, 2010, 2014-2017

  2000 2005 2010 2014 2015 2016 2017
Tööjõud, tuhat 680,5 663,9 673,3 666,1 675,5 682,3 690,6
            hõivatud, tuhat 580,4 610,1 560,0 616,6 633,4 635,8 650,4
            töötud, tuhat 100,0 53,8 113,6 49,5 42,1 46,5 40,2
Mitteaktiivsed, tuhat 333,3 333,5 289,9 264,4 251,1 245,7 232,9
Tööjõud ja mitteaktiivsed kokku, tuhat 1013,8 999,4 963,4 930,6 926,6 928,0 923,5
Tööjõus osalemise määr, % 67,1 66,4 69,9 71,6 72,9 73,5 74,8
Tööhõive määr, % 57,3 61,0 58,1 66,3 68,4 68,5 70,4
Töötuse määr, % 14,7 8,1 16,9 7,4 6,2 6,8 5,8

Allikas: Statistikaamet. http://andmebaas.stat.ee/Index.aspx?lang=et&DataSetCode=TT469#    25.10.2018

 

Sisemajanduse koguprodukt 2013-2017

  2013 2014 2015 2016 2017
SKP jooksevhindades, milj eurot 18 932,3 19 766,3 20 347,7 21 098,3 23 603,4
SKP aheldatud väärtuse muutus, võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, % 1,9 2,9 1,7 2,1 4,7
SKP jooksevhindades ühe elaniku kohta eurodes 14 364,4 15 036,6 15 478,1 16,034,7 17 925,8

Allikas: Statistikaamet. http://andmebaas.stat.ee/Index.aspx?lang=et&DataSetCode=RAA0012 10.10.2017