Vajadust ühtse haridusstrateegia järele, mis haaraks kogu elukestva õppe spektrit, tunnetati Eestis taasiseseisvumisest alates ning tehti ka mitmeid katseid seda luua (1998. ja 2001. a jõudsid strateegiaprojektid aruteluni Riigikogus), kuid tulemused jäid vormistamata. Põhiline põhjus on olnud poliitiline – neid on tajutud parajasti valitseva ministri (erakonna) omadena.
Eesti haridussüsteemi põhisuundi on kõige hõlmavamalt kirjeldatud Eesti pikaajalises arengukavas Säästev Eesti 21.
2009. aastal otsustati kolme institutsiooni – Eesti Koostöö Kogu, Eesti Haridusfoorumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumi koostöös algatada uus elukestva õppe strateegia loomise protsess ning 2011. a valmis Eesti Haridusstrateegia 2012–2020 projekt "Eesti hariduse viis väljakutset", mida laiemaks omaksvõtmiseks ja rakendamiseks tutvustati EL rahastatud projekti Elu5x (Estonian Strategy of Education – Lifelong Learning) raames maakondlikel ja üleriigilistel seminaridel. Projekti juhtis Eesti Koostöö Kogu.
Täpsustatud ning meetmete ja tegevustega varustatud Eesti elukestva õppe strateegia 2020 kinnitati Vabariigi Valitsuses 13.02.2014. See on haridusvaldkonna tähtsamaid arenguid suunav dokument, mis on aluseks riigi hariduseelarve valikutele aastatel 2014−2020.
Erinevalt varem koostatud haridusstrateegia projektidest on käesolev strateegia valikute strateegia, kus käsitletakse vaid kõige olulisemaid elukestva õppe toimimise kitsaskohti, millele lahenduse leidmine on ühiskonna jaoks kriitilise tähtsusega ning mõjutab paljude eesmärkide saavutamist.
Strateegias sätestatud üldeesmärk on luua kõigile Eesti inimestele nende vajadustele ning võimetele vastavad õpivõimalused kogu elukaare jooksul, et tagada neile isiksusena väärika eneseteostuse võimalused ühiskonnas, töö- ja pereelus.
Selle alusel on püstitatud 5 strateegilist eesmärki:
- MUUTUNUD ÕPIKÄSITUS: Iga õppija individuaalset ja sotsiaalset arengut, kriitilist mõtlemist, loovust ja ettevõtlikkust arendavat õpikäsitust rakendatakse kõikidel haridustasemetel ja -liikides.
- PÄDEVAD JA MOTIVEERITUD ÕPETAJAD NING KOOLIJUHID: Õppeasutustes töötavad pädevad ja motiveeritud õpetajad ja juhid, kelle tööd hinnatakse tulemuse järgi ning tasustatakse vääriliselt.
- ELUKESTVA ÕPPE VÕIMALUSTE JA TÖÖMAAILMA VAJADUSTE VASTAVUS: Kvaliteetsed, paindlikud ja mitmekesiste valikutega ning tööturu arenguvajadusi arvestavad õppimisvõimalused ja karjääriteenused aitavad parandada Eesti inimeste teadlikkust õpiteedest ja eneseteostusvõimalustest tööelus ning suurendada erialase kvalifikatsiooniga inimeste arvu erinevates vanuserühmades.
- DIGIHÜPE DIGIPÖÖRE ELUKESTVAS ÕPPES: Õppijad ja õpetajad rakendavad otstarbekalt ja tulemuslikult digiõpet, mille toel uueneb õpikäsitus ja paranevad õpioskused.
- ÕPPES OSALUSE KASV JA TULEMUSLIK RESSURSIKASUTUS: kasvanud on elukestvas õppes osalus ja strateegia eesmärkide saavutamist toetab tõhus ressursikasutus.
Nende strateegiliste eesmärkide elluviimiseks on Haridus- ja Teadusministeerium välja töötanud 9 programmi: üldharidusprogramm, kutseharidusprogramm, kõrgharidusprogramm, täiskasvanuhariduse programm, õppe- ja karjäärinõustamise programm, õpetajate ja koolijuhtide programm, digipöörde programm, koolivõrgu programm ning õppe ja tööturu tihedama sidustamise programm.
Haridus- ja Teadusministeerium on algatanud Eesti haridus- ja teadusstrateegia aastateks 2020-2035 koostamise. Eesmärk on töötada välja realistlik pikaajaline visioon, kuidas arendada Eesti haridussüsteemi ja teadust nii, et see aitaks Eestil olla õnnelike inimeste terve ühiskond, mille tubli hakkamasaamine tugineb kokkulepitud väärtustel, vastutustundlikel kodanikel ja edukal ning rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisel majandusel. Strateegia hõlmab kogu Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala ning selle poliitikavaldkondi. Strateegiat aitavad kokku panna Eesti parimad asjatundjad erinevatelt elualadelt: akadeemikud, erinevate valdkondade teadlased, õpetajad, haridusjuhid, õpilaste ja lastevanemate esindajad, ettevõtjad ning muude huvi- ja sidusrühmade esindajad ja paljud teised.
Viimastel aastatel on tehtud rida otsuseid, mis muudavad hariduse omandamise võimalused paindlikumaks.
2000. aastate I poolel alustati Eestis varasema õpi- ja töökogemuse süsteemi (VÕTA) väljatöötamist. 1. jaanuaril 2007 jõustusid VÕTA rakendamist kõrghariduses puudutavad sätted kõrgharidusstandardis. 2009. a kinnitati kutseharidusstandardi muudatus, mis hakkas reguleerima VÕTAt kutsehariduse tasandil. VÕTA põhimõtted on kasutusel ka kutseomistamise süsteemis.
2010. a vastu võetud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses nähakse ette võimalus õpilase ja kooli kokkuleppel arvestada kooliõppekava välist õppimist (eelkõige õppimine huvikoolis, nt muusikakoolis, spordikoolis, kunstikoolis) kooli õppe ja kasvatuse osana.
Õigusaktid
Eesti elukestva õppe strateegia 2020