Eesti pindala on 45 227 km². 2011. a rahva ja eluruumide loenduse andmetel loendati 1 294 455 püsivalt Eestis elavat inimest. Eelmise, 2000. a rahvaloendusega võrreldes oli Eesti püsielanike arv vähenenud 75 797 ehk 5,5% võrra. Elanikest 693 929 olid naised ja 600 526 mehed. Eestlasena määratles end 68,7%, venelasena 24,8% ja muu rahvusena 4,9% loendatud püsielanikest. 1,5% jättis oma rahvuse määratlemata.
Satistikaameti andmetel elas 1. jaanuari 2020 seisuga Eestis 1 328 976 inimest, mida on 0,3% enam kui aasta varem samal ajal. 2019. aastal vähenes rahvaarv loomuliku iibe tõttu 1302 inimese võrra, kuid suurenes positiivse rändesaldo tõttu 5458 inimese võrra.
Kolmandat aastat järjest oli Eesti rändesaldo positiivne. Eestisse asus eelmise aasta jooksul elama 18 259 inimest ja Eestist lahkus 12 801 inimest, seega oli 2019. aastal positiivne rändesaldo suur – Eestisse saabus 5458 inimest rohkem kui siit lahkus. Aktiivsemad sisserändajad ja väljarändajad on 30-ndates eluaastates.
Eestisse sisserändajatest ligi pooled olid Eesti kodakondsusega isikud, teistest enam tuli EL, Ukraina ja Venemaa kodanikke. Lahkujatest moodustasid Eesti kodanikud poole, ülejäänutest oli enam EL kodanikke.
Statistikaameti andmetel ei olnud 2019. aastal 0,2% alla 15-aastastest omandanud esimese taseme haridust ning 29,6%-l oli kolmanda taseme haridus. 17.15% rahvastikust õppis tasemehariduses ja 20.1% 25-64-aastastest osales elukestvas õppes.
Ametlik riigikeel on eesti keel. Teised enam kõneldavad keeled on vene, ukraina, valgevene ja soome keel. Suurim vähemuskeel on vene keel, mille kõnelejaid oli 2011. a rahvaloenduse andmetel 372 480 e 29,6% rahvastikust, muu emakeelega oli kokku 22103 inimest ehk 1,3% rahvastikust. Õppekeeltena kasutatakse eesti ja vene keelt, süvaõppega koolides inglise, prantsuse, saksa, soome ja rootsi keelt. Saksa, vene, rootsi ja juudi vähemusrahvuste esindajad, samuti nende rahvuste esindajad, kelle arv on suurem kui 3000, võivad moodustada vähemusrahvuste kultuuriautonoomiaid.
Eestis kehtib südametunnistuse, usu- ja mõttevabadus. Kuulumine kirikutesse ja usuühingutesse on vaba, riigikirikut ei ole. Suurim osa elanikkonnast on luterlased, peaaegu võrdselt on õigeusklikke ja evangeeliumi kristlasi ning baptiste. Väiksemad usulised rühmad on metodistid, adventistid, vanausulised, Jehoova tunnistajad, katoliiklased, nelipühilased, judaistid jt. Usuõpetuse õppimine koolis on vabatahtlik, kuid kool peab õppimisvõimaluse tagama, kui ühes kooliastmes on soovijaid vähemalt 15.