2022
Digipädevuse tasemetöö mõõdab õpilaste tegelikke teadmisi ja oskusi digivaldkonnas
2021. aasta kevadel toimus Eesti üldhariduskoolide 8. ja 11. klasside õpilaste ning kutseõppeasutuste 2. kursuse õppurite digipädevuse katseline e-tasemetöö. Tegu on valimipõhise elektroonilise tasemetööga, mille eest õpilastele hindeid ei panda. Pärast testi sooritamist saab õpilane sõnalise tagasiside ja kool üldise sõnalise tagasiside õpilaste tulemuste kohta. See on õpilase ja õpetaja jaoks enesehindamise vahend, mis annab ülevaate, milliste teemade või pädevustega on vaja veel tööd teha ning millistes ollakse juba väga edukad.
Digipädevuse tasemetööd korraldatakse alates 2018. aastast kolmandat korda. 2021. a kevadel osales tasemetöös üle Eesti ligi 4000 üldhariduskoolide ja 1000 kutsekoolide õpilast valimisse sattunud koolidest, lisaks said tasemetööd teha kõik soovi avaldanud koolid. Kokku tegi digipädevuse tasemetöö üle 7000 õpilase (ligi 50% 8. klassi õpilastest, 28% 11. klassi õpilastest ja 17% kutseõppuritest).
COVID-19 pandeemia tõttu distants- ja hübriidõppes möödunud õppeaastad on näidanud, kuivõrd tähtsal kohal on digipädevus õppijate jaoks. Kuna 2021. aasta tasemetöös on kasutatud mitmeid ülesandeid, mis olid 2019. aasta testis, on võimalik erinevate aastate tulemusi võrrelda ning analüüsida, kuivõrd distantsõpe on mõjutanud õpilaste digipädevuse taset. Tulemuste analüüs osutab, et õppijate digipädevuses ei ole võrreldes 2019. aastaga märkimisväärseid muudatusi. 2021. aasta testi põhjal on 84% 8. klasside õpilastest omandanud baastaseme digioskused.
Digipädevusmudeli alusel Tallinna ja Tartu ülikoolide teadurite poolt välja töötatud tasemetöö mõõdab õpilaste teadmisi ja oskusi. Eelmiste aastate tasemetööde tulemuste analüüsi põhjal on testi edasi arendatud ja lühendatud – selle lahendamine võtab aega 60 minutit ja nüüd saab õpilane testi ajal kasutada interneti abi. Senist testi on kavas täiendada ülesannetega e-õppe- ja suhtluskeskkondade kasutamise alal ja koostada järgmised testiversioonid vastavuses DigComp 2.2 mudeliga.
Õpilaste digioskuste arendamisele ja digilahenduste juurutamisele õppetöös kõigil haridustasemetel on Eestis aastaid eritähelepanu pööratud. Digiteema on olnud elukestva õppe strateegia (2014¬‒2020) üks prioriteete, mis on endiselt fookuses uues hariduse arengukavas (2021¬¬‒2035). Digipädevus on üks kaheksast üldpädevusest ja on täna ka riiklikes õppekavades kõikide ainekavade osa. Eesti õppijate digipädevusmudel tugineb Euroopa Komisjoni ja Euroopa riikide ekspertide koostöös välja töötatud digipädevuse raamistikule DigComp (2017).
Õpihuvilaagrid jm tugimeetmed leevendasid distantsõppe tõttu tekkinud õpilünki
Toetamaks koole COVID-19 pandeemia aegse distantsõppe tagajärgedega toimetulekul, eraldas riik lisaraha õpihuvilaagrite korraldamiseks ning koolides täiendavate tugimeetmete rakendamiseks. Õpihuvilaagrite eesmärk oli toetada põhi- või keskhariduse tasemel õppijate õpimotivatsiooni, arendada nende üldpädevusi ja soodustada õpihuvi. Laagrites korraldatavad tegevused pidid olema seotud riiklikus õppekavas määratletud ainevaldkondadega. Toetust eraldati 517 laagrile, kus 2021. aasta suvel ja sügisel osa enam kui 65 000 õpilast ja noort üle Eesti.
Üldhariduskoolide pidajatele eraldati toetust 40 eurot õpilase kohta õpilünkade tasandamiseks ja õpilaste sujuvate üleminekute toetamiseks 2021/2022. õppeaastal. Novembris 2021 tehtud seire näitab, et koolid kasutasid toetust õpilaste õpiraskusi individuaalseks hindamiseks, lisaõppe jm tugimeetmete korraldamiseks.
Kohalike omavalitsuste kaudu toetati õpilasi distantsõppeks vajaliku kiirema internetiühenduse saamisel ja koostöös Lastekaitse Liiduga soetati õpilaste kodudes kasutamiseks arvuteid. Põhikooli ja gümnaasiumi lõpetajatele pakuti koostöös ülikoolidega tasuta ettevalmistuskursuseid, et toetada nende valmistumist matemaatika, eesti keele ja inglise keele lõpu- ja riigieksamiteks.
Haridus- ja noorteameti koolituskeskus korraldas õpetajatele 53 vebinarist koosneva sarja „ Distantsilt targemaks“. Vebinarid käsitlesid vaimse tervise hoidmist ning pakkusid tuge distantsõppe läbiviimisel ja õpilünkade tasandamisel. Vebinaridel osales ca 9000 inimest ning järelevaatamisi oli üle 20 tuhande. Tagasisideküsitluses hindasid õpetajad vebinare praktiliseks, informatiivseks ja aktuaalseks, hinnati ka järelvaatamise võimalust.
2021
Eestikeelsed õpetajad aitavad tõsta muu kodukeelega õpilaste eesti keele õppe kvaliteeti
2018. aastal kutsus Haridus- ja Teadusministeerium ellu pilootprojekti „Professionaalne eestikeelne õpetaja vene õppekeelega rühmas", et tagada alushariduses kõigile lastele võrdsed võimalused ja eesti keele oskus tasemel, mis on vajalik põhihariduse omandamiseks.
Projekt on saanud väga positiivset tagasisidet nii lasteaedadelt kui ka lapsevanematelt ning 2020/21. õppeaastast laiendati seda üldhariduskoolidesse. 20 eestikeelset õpetajat alustas tööd eesti või vene õppekeelega kooli 1. ja 2. klassis, milles õpib vähemalt 10 muu kodukeelega last. Üldhariduses on projekti eesmärk tõsta eesti keele õppe kvaliteeti, et osalevad muu kodukeelega õpilased saavutaksid I kooliastme lõpuks eesti keele oskuse A2-tasemel, ning tagada mitmekeelses klassis iga lapse areng, sh emakeeleoskus. Projektiga liitunud õpetajad ja koolimeeskonnad osalevad paralleelselt Tallinna Ülikooli koolitusel ja seires.
Alates 2021. aastast korraldab projekti tegevusi Haridus- ja Noorteameti mitmekeelse õppe büroo.
2021. kevadel põhikooli lõpueksamid ja gümnaasiumi riigieksamid toimuvad
Valitsus otsustas märtsi algul, et 2020/21. õppeaastal toimuvad nii põhikooli lõpueksamid kui gümnaasiumi riigieksamid. Eksamid on sel aastal eriti olulised – need annavad väärtuslikku infot koroonakriisi ning pikaajalise distants- ja hübriidõppe mõju hindamiseks. Eksamitulemused annavad tagasisidet õpilaste taseme kohta ja võimaldavad vajaduse korral kavandada tuge õpilünkade tasandamiseks. Põhikooli lõpetamine ei sõltu sel õppeaastal eksamitulemustest.
Tavaliselt teisendatakse põhikoolieksamite tulemused numbrilisteks hinneteks ning põhikooli saab lõpetada juhul, kui õpilane on saanud kolmel eksamil (eesti keele või eesti keel teise keelena, matemaatika ja valikeksam) vähemalt „rahuldava“ tulemuse. Sellel aastal plaani kohaselt punkte hinneteks ei teisendata. Tunnistusele kantakse sel juhul eksamil saavutatud punktid, ent lõpetamine ei sõltu tulemusest. Eesti keel teise keelena (B1-tasemel) eksamil 60% saavutamisel saab õpilane ka eesti keele tasemetunnistuse.
Edasiõppimiseks on siiski olulised nii tunnistusele kantud hinded kui eksamitulemus – isegi kui punktisumma ei ole lõpetamise tingimus, arvestavad paljud gümnaasiumid ja kutsekoolid kandideerijate puhul lisaks hinnetele ka sellega.
Gümnaasiumi riigieksamid toimuvad tavapäraselt. Õpilane on eksami sooritanud ja saab gümnaasiumi lõpetada, kui ta kogub eksamil vähemalt ühe punkti, mis on minimaalne positiivne tulemus.
Vastavalt möödunud aastal tehtud muudatusele ei ole ka sel aastal loovtöö sooritamine põhikooli lõpus ning õpilasuurimuse või praktilise töö sooritamine gümnaasiumis kooli lõpetamise tingimus, kui see ei ole olukorrast tulenevalt võimalik.
Haridus- ja teadusministeerium on ette valmistanud kriisist väljumise strateegia, millega toetatakse õpilasi ja õpetajaid kriisi mõjude tasandamisel. Väljumisstrateegia tegevused hõlmavad mitmesuguseid lisaõppe võimalusi (ettevalmistuskursused gümnaasiumi lõpetamiseks, tasanduskursused järgmise õppeaasta eel ja alguses, täiendav juhendamine), õpilaste ja õpetajate vaimse tervise toetamist, koolikeskkonna ohutustamist, arendavaid laste- ja noortelaagreid suvel jms.
Sügisel toimusid gümnaasiumilõpetajatele riigieksamite lisaeksamid
2020. aasta kevadel jäid põhikooli lõpueksamid COVID-pandeemia tõttu ära ning gümnaasiumi lõpueksamid ei olnud kohustuslikud – gümnaasiumi sai lõpetada ka riigieksameid sooritamata. Gümnaasiumi lõpetamiseks tuleb tavaolukorras teha kolm riigieksamit: eesti keeles või eesti keeles teise keelena, matemaatikas ja võõrkeeles.
Septembri lõpust oktoobri keskpaigani toimusid 2019/2020. õppeaasta riigieksamite lisaeksamid, mida sai teha viies linnas üle Eesti – Tallinnas, Tartus, Pärnus, Viljandis ja Jõhvis. Lisaeksameid otsustasid tõenäoliselt teha noored, kellel on seda vaja kõrgkooli sisseastumiseks. Enamik eesti keele ja matemaatika laia kursuse lisaeksamile registreerunutest soovis oma kevadist tulemust parandada, aga eesti keele teise keelena ja matemaatika kitsa kursuse eksamile registreerunutest suurem osa kevadel eksamit ei sooritanud. Inglise keele riigieksam jäi kevadel ära ja seda said õpilased sügisel teha esimest korda sooritada.
Kohapeal olid nii eksaminandidele kui eksamite läbiviijatele tagatud maskid ja desovahendid. Eksaminandid paigutati eksamiruumides istuma hajutatult. Haigussümptomitega inimesi eksamitele ei lubatud.
2020
Uued õppimist toetavad tasemetööd
2020/21. kooliaasta algul toimuvad 4. ja 7. klassis tasemetööd loodusõpetuses ja matemaatikas. Tasemetööd on madala panusega testid, millega kaardistatakse õpilaste teadmisi esimeses ja teises kooliastmes õpitu kohta. Tasemetööde eest ei panda õpilastele hindeid, nende eesmärk on olla abi- ja töövahendiks õpetajale õppetöö edasiseks korraldamiseks. Uute tasemetöödega hinnatakse riikliku õppekava üld- ja valdkonnapädevuste, läbivate teemade ja õpitulemuste omandamist. Tasemetööd korraldatakse elektroonilises keskkonnas EIS.
Kahesuunaline keelekümblus liigub lasteaiast kooli
2020/21. õppeaastast alustab esimene munitsipaalkool, Tapa Vene Põhikool õppetööd lasteaia lõpetavate lastega kahesuunalise keelekümbluse mudeli järgi. Kahesuunalise keelekümbluse programmi arendamisega alustati Eestis 2013. aastal ja seni programmi järgi tegutsenud lasteaiad. Kahesuunalises keelekümbluses õpivad koos eesti ja vene kodukeelega lapsed ning metoodika lubab lastel samaaegselt arendada nii oma emakeelt kui ka õppida teist keelt. Poole õppeajast veedavad lapsed ühe õpetajaga ühes keeles suheldes ja teise poole teise õpetajaga teises keeles.
2018
Gümnaasiumi lõpetamiseks tuleb sooritada ka valikeksam
Praegune riigieksamite süsteem on keskendunud kolmele õppeainele (eesti keel, matemaatika ja võõrkeel) ning ei anna abituriendile, koolile ega riigile tagasisidet teiste ainevaldkondade õpitulemuste kohta. Teave keskhariduse lõpetaja teadmiste tasemest teistes valdkondades, nagu sotsiaal- ja loodusvaldkond, jääb praegu kahjuks pildilt välja. Erinevad huvigrupid on rõhutanud, et laiema tagasiside saamine on oluline kõigile haridusega seotud osapooltele: nii õpilastele, nende vanematele, õpetajatele kui ka kõrg- ja kutsekoolidele ning riigile.
Kavatseme laiendada eksamite valikut, pakkudes gümnaasiumilõpetajatele valikeksameid erinevates valdkondades. Suurem valik riigieksamite sooritamisel toetab muuhulgas õpilaste sujuvamat liikumist ülikoolidesse ning aitab lihtsustada vastuvõtuprotsessi järgmisele haridustasemele.
Kooliaasta 2018/19 alguses said koolid tagasisidet kevadisest rahuloluküsitlusest
Tänavu kevadel toimus kõigis Eesti üldhariduskoolides rahuloluküsitlus, milles osales rekordarv õpilasi. Üle 10 000 4. klassi õpilase, 8 500 8. klassi õpilast, 4 800 11. klassi õpilast,19 000 põhikooli lapsevanemat ja 7 500 õpetajat kasutasid võimalust kaasa rääkida ja avaldada oma arvamust koolieluga rahulolu kohta. Tagasisideraportid saadeti koolidele uue õppeaasta alguseks.
Küsitluse eesmärk on mõõta rahulolu erinevaid aspekte – kas koolikeskkond toetab sisemist motivatsiooni, millised on suhted ja kas kogetakse kiusamist, kuidas hinnatakse kooli füüsilist keskkonda ning milline on hinnang koolipidaja ja riigi tegevusele hariduse korraldamisel. Samuti on tähelepanu all õpikäsituse muutumine – elukestva õppe strateegias seatakse eesmärgiks, et õppimine peab olema reaalse eluga rohkem seotud ning toetama õppijate individuaalseid erinevusi. Riik ja koolipidajad saavad küsitlusest väärtuslikku võrreldavat teavet olukorra muutuse kohta ning võimaluse jälgida, kuidas hariduspoliitilised otsused mõjutavad haridussüsteemis vahetult osalejate rahulolu.
Erivajadustega õpilaste toetamine
Jaanuaris 2018 kinnitas Riigikogu põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse parandused. Nende eesmärk on senisest paremini pakkuda kõigile haridusliku erivajadusega õpilastele operatiivselt sobivat tuge, sõltumata kooli tüübist ja omandivormist.
Kõikidel õpilastel võib õpingute vältel tekkida vajadus saada täiendavat tuge õpetajalt või tugispetsialistilt ning sellisel juhul peab olema see kohe kättesaadav. Eesmärk on läheneda tulevikus igale õpilasele individuaalselt, lähtudes tema toe vajadusest, iseloomust ja mahust.
Esmase toe vajadust hindab ja seda osutab kool. Kui sellest ei piisa ja õpilane vajab tõhustatud või erituge, kaasatakse koolivälised spetsialistid: haridus-, sotsiaal- ja tervishoiu spetsialistid. Samuti on plaan eriklasside ja -rühmade moodustamiseks luua paindlikumad võimalused. Fookuses on toe vajadus, iseloom ja maht, mitte õpilaste täituvuse piirmääraga eriklassi liik. Ka õppe rahastamisel lähtutakse õpilase toe vajadusest. Selleks eraldatakse kohalikele omavalitsustele lisaks haridustoetusele ka tegevuskulu toetust suuremat tuge vajavatele õpilastele.
Alates 2018. aastast toetatakse kohalikke omavalitsusi täiendavalt 6 miljoni euroga aastas, et tagada tugispetsialistide kättesaadavus.
Praegu on koolipidajate võimekus hariduslike erivajadustega laste toetamiseks erinev ning ametkondade vaheline koostöö killustatud. Samuti ei võimalda senine erivajadustega õpilaste diagnoosipõhine süsteem ning sellele tuginev eriklasside jaotus eriliste vajadustega õpilastele olulist paindlikku õppekorraldust.
Riik väärtustab õpetajaametit palgatõusu ja hariduspreemiatega
Jätkub õpetajate palgatõus. Tõstame miinimumpalga vähemalt 1250 euroni, mis toob kaasa keskmise palga tõusu 2019. aastal vähemalt 1500 euroni. Jätkame õpetajaameti mainekampaaniat, teeme koostööd ülikoolidega võimalikult tänapäevase ja noortele huvipakkuva õpetajakoolituse õppekava koostamiseks. 2018. aasta 14. oktoobril antakse Estonia kontserdimajas toimuval Aasta Õpetaja Galal esmakordselt üle riiklikud hariduspreemiad: üheksa aastapreemiat ning üks elutööpreemia. Tegemist on haridustöötajate tunnustamisega kõrgeimal tasandil. Preemiate määramise eesmärgiks on väärtustada õpetajate, õppejõudude, koolijuhtide ja neid toetavate spetsialistide olulist ametit ning nende silmapaistvat panust õpilaste arengu toetamisel ja hariduse edendamisel.
Riik on võtnud fookusesse lasteaiaõpetajad – nad väärivad oma töö eest samuti kõrgemat palka. Meie eesmärk on lasteaiaõpetajate palgad sama haridustaseme juures kooliõpetajate omadega võrdsustada.
Üldhariduskoolis on endiselt probleemiks osakoormusega õpetajate suur osakaal, millele peaks leevendust tooma koolivõrgu jätkuv korrastamine. Eesti haridussüsteemi rahvusvaheliselt väga head tulemused tuginevad just meie õpetajatele, kelle järelkasvuga tuleb tõsiselt tegeleda. Selleks on Haridus- ja Teadusministeerium kutsunud kokku töörühma, kes vaatab üle õpetajaharidusele suunatud meetmed, hindab nende toimivust ning töötab vajadusel välja uued lahendused õpetajate puuduse leevendamiseks. Töörühma kuuluvad erinevate huvigruppide esindajad ning eksperdid.
Rahvusvahelise hariduse võimalused eestis laienevad
2018/2019. õppeaastal laienevad rahvusvaheliselt tunnustatud õppekavadel põhineva võõrkeelse hariduse võimalused – Tallinna Euroopa Kool kolis septembris uude õppehoonesse, kus on ligikaudu 400 uut õppekohta. Rahvusvaheliselt tunnustatud võõrkeelse alus- ja üldhariduse kättesaadavus on eeltingimuseks kõrge kvalifikatsiooniga töötajate Eestisse tööle tulemisel ning aitab kaasa konkurentsivõime, ekspordi- ja välisinvesteeringute ning teaduse ja kõrghariduse rahvusvahelistumise tegevuskavade elluviimisele.
Viiakse läbi esimesed digipädevuste tasemetööd
2018. a kevadel viiakse esmakordselt läbi digipädevuse tasemetööd 9. ja 12. klassides ja kutsekoolides, et tähtsustada digioskuste arendamise vajalikkust. Infoühiskonnas edukaks ja turvaliseks toimimiseks on vajalik kujundada õpilastes piisav digipädevus. Seetõttu on digipädevus 2014. aastast riiklikes õppekavades kui ainevaldkondade ülene pädevus, mida kujundatakse kõigis õppeainetes. Tasemetööde tulemuste analüüs aitab toetada koole õpilaste digipädevuse arendamisel.
Riiklike õppekavade muutmine
Ujumisõpetuse uuendamine
2018/19. õa hakkavad kehtima õppekavamuudatused, mille eesmärk on tagada lastele piisavad oskused veeõnnetuses ellu jäämiseks ja võimaluse õppida ujumine varakult selgeks. Koolid saavad soovi korral alustada uuenenud ujumisõpetusega juba septembrist.
Senise ujumisõpetuse eesmärk oli ujumine vabalt valitud stiilis 25 meetrit, mis ei taganud lastele piisavaid oskusi veeõnnetustes ellujäämiseks. Uuendatud õppekava järgi peavad lapsed suutma 3. klassi lõpuks ujuda kokku 200 meetrit rinnuli ja selili, sukelduda ja tuua veekogu põhjast eseme, hõljuda vees paigal asendis 3 minutit ning vette õigesti hüpata ja sealt eri tingimustes väljuda.
Ujumisõpetuse uuendamiseks eraldatakse omavalitsustele ja koolidele lisavahendeid varasemast üle 5 korra rohkem – 1,2 miljonit eurot 230 tuhande euro asemel.
Ujumisõpetuse uuendamine on üks osa terve kehalise kasvatuse ainekava nüüdisajastamisest.
Kehalise kasvatuse ümberkorraldamine
Haridus- ja Teadusministeerium on koostöös Tartu Ülikooli liikumislabori ja Sotsiaalministeeriumiga algatanud liikumisprogrammi, mille ühe tegevusena kujundatakse praegune spordialade keskne ja saavutusetele orienteeritud kehalise kasvatuse ainekava ümber nüüdisaegseks liikumisõpetuseks.
2018. aasta lõpuks on ministeeriumil koos partneritega plaanis välja töötada nüüdisaegne liikumisõpetuse ainekava. Kehtiv kehalise kasvatuse ainekava on liiga spordialade keskne ning saavutusele orienteeritud, mis tähendab, et õppe keskmes pole mitte liikumisharrastuse kujundamine ja oluliste oskuste nagu näiteks ujumisoskuse omandamine, vaid spordialade tehnikate õppimine.
Liikumisõpetus on orienteeritud selliste oskuste kujundamisele, mille abil õpilane omandaks põhiteadmised ja -oskused iseseisvaks liikumisharrastuseks, saaks mitmekülgsed liikumiskogemused ja oleks motiveeritud regulaarseks kehaliseks aktiivsuseks kogu elu vältel.