Koolieelsete lasteasutuste rahastamise eesmärk on pakkuda lastele hoidu ja võimaldada neil omandada alusharidus. 

Koolieelsed lasteasutused on valdavalt kohalike omavalitsuste hallata ning neid rahastatakse peamiselt kohaliku omavalitsuse eelarvest. Koolieelse lasteasutuse kulude katmises osalevad ka lastevanemad, keskvalitsus eraldab toetust lasteaiaõpetajate täienduskoolituseks  ning eesti keelest erineva keelega lastele eesti keele õppeks.

Eralasteaedasid on 26.01.2021 seisuga 57 ehk 9% lasteasutuste koguarvust, ülejäänud on munitsipaallasteasutused. Eralasteaedasid võivad toetada kohalikud omavalitsused, nt juhul kui vallal või linnal oma lasteaed puudub või on puudu lasteaiakohtadest.

Et vähendada puudust lasteaiakohtade järele, on seadustatud ka lapsehoiuteenuse osutamine. Kohalik omavalitsus hüvitab lapsehoiuteenuse kasutamist vastavalt kehtestatud piirmäärale. Lapsehoiuteenuse hüvitist saab taotleda ainult juhul, kui teenust ostetakse tegevusloaga teenuse osutajalt.

Üldhariduse rahastamine lähtub kõigi õppijate põhiseaduslikust õigusest saada tasuta üldharidust. Riigil ja kohalikel omavalitsustel on kohustus pidada ülal vajalikul arvul õppeasutusi. Üldhariduskoolid on omandivormi järgi riigikoolid, munitsipaalkoolid või erakoolid. Valdav enamik, 83% üldhariduskoolidest on munitsipaalkoolid; 6% on riigi- ja 11% erakoolid (2020/21. õa). Kooli kulud katab kooli pidaja: riigikoolide kulud kaetakse Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarvest, munitsipaalkoolide kulud kohaliku omavalitsuse eelarvest ning erakooli kulud katab eraõiguslik juriidiline isik.

Et tagada õigus tasuta üldharidusele ühtviisi kõikidele õppijatele, eraldatakse riigieelarvest ühtsetel alustel toetust nii munitsipaal- kui erakoolide õpetajate ja juhtide palkade, täienduskoolituse, õpikute ja õppevahenditega seotud kulutuste katmiseks ning ka õpilaste koolilõuna kulude katmiseks. Lisaks eraldab keskvalitsus raha kooli juurde moodustatud õpilaskodu kulude katteks. Toetuse arvestamisel on aluseks õpilaste ja klassikomplektide arv koolides. Toetus eraldatakse kooli pidajale ehk munitsipaalkooli korral kohalikule omavalitsusele, kes saab ise otsustada vahendite kasutamise ja koolide vahel jaotamise üle. Õpilaskodu kohale õpilase vastuvõtmise aluseks on elukohajärgse valla- või linnavalitsuse põhjendatud taotlus.

Kutseõpet rahastatakse peamiselt kahel eesmärgil: edasiõppimisvõimaluste loomiseks põhihariduse omandanud ja põhihariduseta noortele ning vajaliku tööjõu ettevalmistamiseks.

Kutseõppeasutustest on 26 riigikoolid, 4 erakutsekoolid ning 2 munitsipaalkutsekoolid. Lisaks viiakse kutseõpet läbi 5 rakenduskõrgkoolis, mis on kõik riigikoolid. Peamine koolide finantseerimisallikas on riigieelarve – 99% kutseharidust pakkuvate õppeasutuste õpilastest õpivad riigi rahastatavatel õppekohtadel; tasulistel kohtadel õppijate osakaal on seega tagasihoidlik. Eraõppeasutusi rahastatakse riigieelarve kaudu üldiselt erandjuhtudel, kui mingi eriala spetsialistide osas on vajadused suuremad kui pakkumine.

1. jaanuarist 2019. a jõustus kutseõppeasutuse seadus, millega muudeti kutseõppeasutuste rahastamise tingimusi ja korda ning asendati riikliku koolitustellimuse alusel koolide rahastamine tegevustoetusega. Tegevustoetus on toetus kutseõpet korraldavale õppeasutusele kvaliteetse kutseõppe korraldamiseks ja arengukava täitmiseks.

Kutseõppeasutuse seaduse kohaselt eraldatakse kutseõppe korraldamiseks tegevustoetust, mis jaguneb baas- ja tulemusrahastamiseks ning õppe kättesaadavuse tagamise toetamiseks.

Baasrahastuse kaudu rahastatakse õppekasvatustöö korraldamist, tugiteenuste osutamist ja kooli haldamist. See tagab kooli stabiilse rahastamise sõltumata õppijate arvu prognoosimatust langusest. Tulemusrahastamise kaudu rahastatakse riigile oluliste strateegiliste eesmärkidega seotud tulemusnäitajate täitmist. Kutseõppe kättesaadavuse komponendi kaudu eraldatakse tegevustoetuse hulgas vahendid koolilõuna, õppetoetuste ja teiste õigusaktidega reguleeritud kulude katmiseks.

Baasrahastuse ja tulemusrahastuse suhe on 80/20. Kättesaadavuse rahastamise komponenti arvestatakse eraldi vastavalt õppijate arvule ning see ei mõjuta baas- ja tulemusrahastamise proportsioone.

Tööturu vajadusi analüüsitakse koostöös eri institutsioonide ja partneritega, töövõtjate ja tööandjate organisatsioonide ja ühendustega.  Kaasatud on ka eri ministeeriumid ja ametid ning regionaalse aspekti arvestamiseks ka maavalitsuste esindajad.

Koole võidakse finantseerida ka valla- või linnaeelarve eraldistest, kooli põhimääruses sätestatud kooli põhitegevusega seotud tasulistest teenustest (praktika käigus toodetud kaubad ja teenused), laekumistest sihtasutustelt, sihtotstarbelistest ja projektipõhistest toetustest ning muudest vahenditest.

Finantsautonoomia ja -kontroll

Alushariduse pakkumise eest vastutavad täielikult kohalikud omavalitsused, kes võivad selleks teha koostööd teiste kohalike omavalitsuste või eralasteaedadega (eraettevõtjatega), samuti lapsevanematega. Kohalikel omavalitsustel ja eralasteasutuste pidajatel on täielik finantsautonoomia ja finantskontrolli teostatakse riiklikult kehtestatud korras, st eralasteasutuste puhul audiitorbürood (kui see on seadusega kohustuslik) ja munitsipaallasteasutuste puhul kohalik omavalitsus või Riigikontroll.

Üldhariduskoolide ülalpidamise eest vastutab ennekõike kooli pidaja, ehk üldjuhul kohalik omavalitsus (muudel juhtudel eraettevõte või riik). Riiklikult on kinnitatud õpetajate palga alammäärad, mille maksmise peavad kooli pidajad õpetajatele täistööajaga töötamise korral tagama. Samuti peavad kool ja omavalitsus tagama õpilastele seadustega ettenähtud koolilõuna (nii põhikoolis kui ka gümnaasiumis) ja tasuta õppekirjanduse (töövihikud, v.a gümnaasiumiastmes). Riigieelarvest eraldatakse kõikide koolide (sh erakoolid) tarvis toetust ühtsetel põhimõtetel. Riigieelarvest eraldatud toetused on sihtotstarbelised, erandjuhtudel on võimalik toetust kasutada ka mujal kui algselt ette nähtud (õppevahendid). Riigieelarveline toetus antakse kohalikele omavalitsustele, kellel on õigus jagada see koolidele vastavalt nende tegelikele vajadustele.

Iga kohalik omavalitsus vastutab oma laste haridusvõimaluste eest – kui vallas või linnas ei ole kooli või kui kool on olemas, aga mõned lapsed eelistavad õppida teise valla või linna koolis, toimub tasaarvlemine sealse omavalitsusega. Need on üldjuhul koolide sellised kulud, mis on seotud koolimajade ülalpidamisega ja muude üldhalduskuludega, mis ei ole kaetud keskvalitsuse antava haridustoetusega.

Kutseharidust pakkuvatel õppeasutustel on ulatuslik sisuline ja protseduuriline autonoomia. Lisaks riikliku koolitustellimuse õppekohtadele on õppeasutustel võimalik pakkuda tasulisi õppekohti ja koolitusi.  Õppeasutuse eelarveprojekti koostamise ning eelarve täitmise tagab direktor, kes vastutab rahaliste vahendite õiguspärase kasutamise eest teda ametisse kinnitanu ja nõukogu ees.

Riik on seadnud kutseharidust pakkuvate õppeasutuste finantseerimise tingimuseks õppe kvaliteedi: Haridus- ja Teadusministeerium kinnitab koolituskohad koolile ainult juhul, kui koolis on eeldused koolituse kvaliteedi tagamiseks. Koolil peavad olema olemas kvalifitseeritud õpetajad; õppekavad peavad põhinema kutsestandarditel ja riiklikel õppekavadel ning olema kooskõlastatud tööandjatega; loodud peab olema õppekava nõuetele vastav õppekeskkond.

Kõikide koolide (üldharidus- ja kutsekoolide ning kõrgharidust pakkuvate koolide) puhul teostab finantside kasutamise üle kontrolli eelkõige kooli pidaja, kuid lisaks sellele teostatakse kontrolli ka riiklikult kehtestatud korras – kõrgeim avaliku raha kasutamist kontrolliv organ on Riigikontroll. Eraõppeasutuste finantsarvestust kontrollivad audiitorbürood (juhtudel, kui see on seadusega kohustuslik).

Osalustasud hariduses

Koolieelses lasteasutuses või vanemad nn kohamaksuna osaliselt katta laste toitlustamise, lasteasutuse majandamise, personali  palga ja õppevahendite kulusid. Lastevanemate kaetava osa määra kinnitab kohalik omavalitsus ning see võib olla diferentseeritud olenevalt lapse vanusest, pere majanduslikust toimetulekust jm. On ka omavalitsusi, kus lapsevanemad ei pea lasteasutuse kohamaksu üldse maksma. Vanemate kaetav osa ühe lapse kohta ei või seaduse kohaselt ületada 20% riiklikult kehtestatud palga alammäärast.

Riigi ja kohalike omavalitsuste üldhariduskoolides on õppimine tasuta, kuid erakooli pidajal on õigus määrata õppemaks, mille tasumine määratakse kindlaks õpilase esindaja ja kooli vahelises lepingus. Õppemaksu suurust ei ole lubatud õppeaasta jooksul muuta ja kahe õppeaasta vahel ei tohi üldjuhul õppemaksu tõsta enam kui 10% võrra.

Kutseharidust pakkuvates õppeasutustes on õpe riikliku koolitustellimuse raames riiklikel õppekohtadel täiskoormusega õppijatele tasuta. Lisaks erakoolidele võivad ka riigikoolid nõudluse korral pakkuda tasulist koolitust. Õppemaksu suuruse kinnitab kooli nõukogu igaks õppeaastaks, summa võib kooliti ja õppekavati erineda. Riiklikult kehtestatud piirang keelab tõsta õppemaksu õppeaasta jooksul ning rohkem kui 10% võrra kahe õppeaasta vahel.

Riiklikud rahalised toetused ja maksuerisused peredele

Peretoetused

Alates 2004. aastast makstakse riigieelarvest vanemahüvitist lapse 14 kuu vanuseks saamiseni ja alates 2008. aastast 18 kuu vanuseks saamiseni lapsevanema eelneva töötasu ulatuses või varem mittetöötanud lapsevanemale miinimumpalga ulatuses. Selle eesmärk on hüvitada väikelapse kasvatamise tõttu saamata jäänud tulu.

Kuni lapse 16aastaseks (päevases õppevormis õppimisel kuni 19aastaseks) saamiseni makstakse peredele lapsetoetust. Toetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 60 eurot ning kolmanda ja iga järgmise lapse kohta 100 eurot. Iga kuni 3aastase lapse kohta makstakse ühele vanemale lapsehooldustasu. Kui peres on lisaks kuni 3aastasele lapsele ka 3–8aastasi lapsi või on tegemist kolme ja enama lapsega perega, makstakse lapsehooldustasu ka iga 3–8aastase lapse kohta. Alates 1. septembrist 2019 sündinud laste puhul lapsehooldustasu enam ei määrata. Vabanevad vahendid seob riik aastatel 2020-2022 järk-järgult uude vanemahüvitise süsteemi.

Peres on kasvamas vähemalt kolm lapsetoetust saavat last, makstakse lisaks eelnevatele toetustele ka lasterikka pere toetust. Kui peres kasvab kolm kuni kuus last on toetuse suurus 300 eurot kuus, kui lapsi on seitse ja rohkem, on toetuse suurus 400 eurot kuus.

Toetust makstakse üksikvanema ja ajateenija või asendusteenistuja lapsele. Riiklike peretoetuste seaduse alusel on võimalik peredele osaliselt hüvitada laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulud.

Kohalikud omavalitsused toetavad oma eelarvest majanduslikult vähekindlustatud peresid lapse toiduraha maksmisel 50–100% ulatuses toidupäeva maksumusest. Põhikooliõpilaste ning alates 01.01.2015 ka gümnaasiumiõpilaste koolilõuna kulude katmiseks antakse toetust riigieelarvest.

Lisaks on koolipidajatel võimalik taotleda koolipiima ja -juurvilja toetust, mida rahastatakse Euroopa Liidu toiduprogrammist.

Maksusoodustused

Lapse üks residendist vanem, eestkostja või muu last ülalpidav isik, kes peab üleval kahte või enamat alaealist last, võib maksustamisperioodi tulust maha arvata täiendava maksuvaba tulu iga kuni 17 aasta vanuse lapse kohta alates teisest lapsest.

Residendist füüsilisel isikul on õigus maksustamisperioodi tulust maha arvata tema poolt maksustamisperioodil tasutud enda ja oma alla 26 aasta vanuse lapse, lapselapse, õe või venna koolituskulud või eelnimetatud koolituskulude puudumisel ühe alla 26 aasta vanuse Eesti alalise elaniku koolituskulud.

Maksepuhkus jm soodustused

Õppelaenu põhiosa tagasimaksmise saab peatada kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni (tingimusel, et lapse teine vanem ei ole samal alusel juba õppelaenu maksepuhkust saanud), samuti ajateenistuses viibimise ja residentuuris õppimise ajaks.

Maksepuhkuse ajal maksab laenuvõtja eest intressi riik. Soodustuse kasutamiseks tuleb esitada pangale taotlus koos soodustuse saamise õigust tõendava dokumendiga: lapse sünnitõend, väeosa tõend.

Kui laenusaajal puudub töövõime, laenusaaja hooldab pidevalt sügava või raske puudega last või kui laenusaaja sureb, tasub riik õppelaenu täies ulatuses. Kui õppelaen on saadud pärast töövõimetuks tunnistamist või laenusaaja lapsel sügava või raske puude tuvastamist, siis riik laenusummat ei tasu. 

Rahaline toetus hariduslike erivajadustega õpilaste peredele

Raske või sügava puudega lapse lastehoiuteenust rahastatakse teatud tingimustel riigieelarvest kuni lapse 18aastaseks saamiseni.

Puudega õppijatele ja nende peredele makstakse toetusi puudest tingitud lisakulude katmiseks.

• Puudega lapse toetust makstakse igakuiselt kuni 16aastasele puudega lapsele puudest tingitud lisakulude hüvitamiseks ja rehabilitatsiooniplaanis ettenähtud tegevusteks. Summa sõltub puude raskusastmest.
• Puudega vanema toetust makstakse igakuiselt kuni 16aastast last ja põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses või rakenduskõrgkooli kutseõppe tasemeõppes õppivat kuni 19aastast last kasvatavale puudega vanemale või eestkostjale.
• Õppetoetust makstakse igakuiselt mittetöötavale puudega õppurile, kes õpib gümnaasiumi 10.–12. klassis, kutseõppeasutuses või kõrgkoolis ja kellel on puudest tingituna õppetööga seotud lisakulutusi. Õppetoetust ei maksta juuli- ja augustikuu eest.
• Täienduskoolitustoetust makstakse tegelike koolituskulude osaliseks hüvitamiseks töötavale puudega inimesele tööalaseks ja tasemekoolituseks.

Erivajadustega õpilaste koolides õppivatele lastele, kes elavad kooli õpilaskodus ning kelle elukoht ei ole õppeasutusega samas linnas või vallas, kompenseeritakse kodust kooli ja koolist koju sõidu kulud kuni neli korda kuus. Õpilastele, kes sõidavad iga päev õppeasutusse ja tagasi alalisse elukohta, kompenseeritakse sõidukulud arvestusega üks edasi-tagasi sõit päevas.

Õppijate rahaline toetamine

Üldhariduskoolide puhul on õppevahenditega seotud kulude katmiseks kõikide koolide (ka erakoolide) tarvis ette nähtud õpilasepõhine toetus riigieelarvest. Põhikooliõpilastele võimaldatakse tasuta õpikud, tööraamatud, töövihikud ja töölehed; gümnaasiumiõpilastele  vajalikud õpikud. Kirjutus- ja joonistusvahendite eest maksavad reeglina vanemad.

Koolilõuna peab õpilastele korraldama kooli pidaja. Üldhariduskoolide õpilaste koolilõunakulude katmiseks eraldatakse toetust riigieelarvest. 

Elukohajärgsed kohalikud omavalitsused peavad korraldama laste transpordi kooli ja koju. Maakoolide puhul on tihti korraldatud tasuta koolibussid või kompenseeritakse ühistranspordipiletid.

Munitsipaal- ja erakoolide juures asuvates õpilaskodudes on loodud riiklikult toetatavad kohad toimetulekuraskustes perede lastele. Lähtudes riiklikult toetatavatele õpilaskodukohtadele vastuvõetud õpilaste arvust, eraldatakse riigieelarvest sihtotstarbelist toetust õpilaskoduga seotud tegevuskulude katmiseks (toitlustus-, majandus- ja personalikulud).

Riigieelarvest eraldatakse raha riigigümnaasiumide ning erivajadustega õpilaste  riigikoolide päevase õppevormi õpilaste, kelle alaline elukoht ei ole õppeasutusega samas asulas, sõidusoodustuste kompenseerimiseks.

Kutseõppes  õppijatele makstakse õppetoetust. Õppetoetus  jaguneb põhitoetuseks ja eritoetuseks. Põhitoetuse maksmise aluseks on õpilase õppetulemused ja seda  saavad taotleda õpilased, kes õpivad statsionaarses õppes või täiskoormusega õppekaval,  kus on riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud koolituskohti. Eeltingimus on, et õppur ei tohi olla õppinud kauem õppekava nominaalkestusest. 2021. aastal on põhitoetuse suurus 60 eurot. Õppetoetust ei maksta akadeemilisel puhkusel olijatele. Eritoetuse fondist makstakse toetust õpilastele, kes on majanduslikult raskes olukorras. Eritoetuse fondi kasutamise korra kinnitab õppeasutuse nõukogu.

Õppelaenu on maksimaalmääras õigus saada Eesti kodanikul või Eesti Vabariigis pikaajalise elaniku elamisloa või Eestis alalise elamisloa alusel viibival isikul, kelle õpingute kestus õppekava järgi on vähemalt üheksa kalendrikuud või enam ning kes õpib täis- või osakoormusega keskhariduse baasil kutseõppes või on kutseõppe tasemeõppes õppiv ning keskharidust omav õpilane või õpib välisriigis eespool nimetatud koolidega samaväärses õppeasutuses ja õppevormis. Õpilastele, kelle õpingute kestus õppekava järgi on kuus kuni üheksa kalendrikuud, antakse õppelaenu üks kord õppeaastas poole maksimaalmäära ulatuses. 2020/21. õppeaastal on õppelaenu maksimaalmäär 1250 eurot laenusaajale, kelle õpingute kestus õppekava järgi on kuus kuni kaheksa kalendrikuud ning 2500 eurot laenusaajale, kelle õpingute kestus õppekava järgi on üheksa või enam kalendrikuud.

Koolituskulu on alalistele Eesti elanikele tulumaksuvaba, õppijad saavad selle oma maksustatavast tulust maha arvata. Koolituskulusid ei saa maha arvata rohkem, kui on maksustatavaid tulusid. Koolituskuludeks on koolitusluba omavas õppeasutuses või sellega samaväärses välismaa õppeasutuses õppimise või nende õppeasutuste poolt korraldatavatel tasulistel kursustel õppimise eest tasutud dokumentaalselt tõendatud kulud. Koolituskuludeks loetakse ka õppelaenu intressid.

Riigieelarvest eraldatakse raha statsionaarses õppes esmaõppe õppekavadel õppivatele kuni 20aastaste ilma keskhariduseta õpilaste koolilõunakulude katmiseks.

Täiskoormusega ja statsionaarses õppevormis õppivatele õppijatele kompenseeritakse kooli ja alalise elukoha vahelise sõidu kulu kuni 100% sõidupileti hinnast. Õpilaskodus või üürikorteris elavatele õpilastele kompenseeritakse õppeasutusse ja tagasi alalisse elukohta sõidu kulud (edasi-tagasi sõit kuni kaks korda kuus), samuti riiklikeks pühadeks alalisse elukohta ja tagasi õppeasutusse sõidu ning koolivaheaegadele mineku ja sealt tagasi sõidu kulud. Iga päev õppeasutusse ja tagasi alalisse elukohta sõitvatele õpilastele kompenseeritakse sõidukulud arvestusega üks edasi-tagasi sõit kuni 40 sõidukilomeetri ulatuses õppepäevas.

Eraharidus

Erakooli pidajal on erakooli kohta eraldi eelarve ning see on lahus tema teiste asutuste ja ettevõtete raamatupidamisest. Erakooli direktor (juht) peab erakooli nõukogule esitama kord kuue kuu jooksul ülevaate erakooli õppetegevusest, majanduslikust seisundist ja õppemaksudest laekunud raha kasutamisest ning teatama viivituseta erakooli majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ja järelevalveorgani tehtud ettekirjutustest.

Erakool võib saada sihtotstarbelist toetust riigi- ja kohaliku omavalitsuse eelarvest. Koolieelse eralasteasutuse pedagoogide palgad ja õppevahendite soetamise kulud võib katta kohaliku omavalitsuse vahenditest, muudest toetustest või annetustest. Üldjuhul toetavad kohalikud omavalitsused oma eelarvest eralasteasutusi munitsipaallasteasutuse lapse koha maksumuse määras.

Õppemaks

Eraüldhariduskooli õppemaksu kehtestamise, sellest vabastamise ja õppemaksu soodustuste andmise alused ja kord on sätestatud erakooli põhikirjas. Iga õpilasega (või tema seadusliku esindajaga) sõlmitakse leping, kus on toodud õppemaksu suurus ja selle tasumise kord, selle maksmise ja ka tagastamise alused ja kord. Õppemaksu suuruse määrab erakooli pidaja ning seda ei tohi muuta õppeaasta jooksul. Õppemaksu ei tohi tõsta enam kui 10% kahe õppeaasta vahel, kui erakooli pidaja ja õpilase vaheline leping ei sätesta teisiti.

Üldhariduslike erakoolide õpilastele on tagatud riigieelarvest samad riiklikud toetused, mis munitsipaal- ja riigikoolide õpilastele –  toetus eraldatakse põhikooliõpilaste koolilõuna, õpikute, tööraamatute ja töövihikute ostmiseks; gümnaasiumiõpilaste õpikute ostmiseks.

Erakooli õppemaksu kulu saavad vanemad oma maksustatavast tulust maha arvata.

Kutseharidust pakkuvatele eraõppeasutustele riikliku koolitustellimuse andmine toimub samadel alustel riigi- ja munitsipaalõppeasutustega ning rakenduskõrgkoolidega. Koolil peavad olemas olema vastavad õppekavad, kvalifitseeritud õpetajad ning õppekavale vastav õppekeskkond.